Kõik uudised

Advokaat: otsus eraparklate kasuks tuli napi häälteenamusega

2017-01-30

Ilmunud: BNS, 30.01.2017

Advokaadibüroo Cobalt advokaadi hinnangul olid eelmisel nädalal riigikohtus lahendatud parkimisvaidlused õiguslikult väga keerukad, mida näitab asjaolu, et otsused eraparklafirma kasuks sündisid vaid ühehäälelise enamusega.

"Lahendatud õigussuhete keerukust ja erinevate seisukohtade võimalikkust näitab ilmekalt asjaolu, et esimest vaidlust lahendanud seitsmest kohtunikust jäi kolm otsuse suhtes eriarvamusele, kusjuures eriarvamuses toodud argumentidel oleks õiguslikult põhjendatult võinud jõuda ka otsuses toodust vastupidistele seisukohtadele," ütles advokaadibüroo Cobalt vandeadvokaat Merle Veeroos BNS-ile.

Ta märkis, et antud juhul jäid enamusse argumendid, mis toetasid eraparkla pidaja õigust teatud eelduste korral pargitud autot võla tasumiseni kinni pidada, näiteks rattad lukustada ja teatud juhtudel ka teisaldada. Riigikohus ei teinud ise lõppotsuseid, vaid andis alama astme kohtutele suunised antud vaidluste lahendamiseks.

Riigikohus otsustas, et tasulisel parkimisalal parkimiseks sõlmitud leping on üürileping, millest tulenevalt on parklapidajal õigus nõuda parkijalt üüri ehk parkimistasu, rääkis Veeroos. Üüri suurus tuleb parkimistingimusi kajastavalt tahvlilt. Ka tahvlil ettenähtud leppetrahv parkimistingimuste rikkumise puhuks võib riigikohtu hinnangul olla lubatav.

Parklapidajal on seejuures õigus lugeda auto juhiks ehk parkimislepingu pooleks auto omanikku või vastutavat kasutajat ning kui viimane soovib väita, et autot juhtis keegi teine, peab ta ise tõendama, kes see isik oli, kes autot juhtis.

Riigikohus märkis ka, et parklapidajal on oma rahaliste nõuete tagamiseks pandiõigus pargitud autole. Parklapidaja võib asuda pandiõigust teostama, kui tema nõuded on muutunud sissenõutavaks, see tähendab et parkija on jätnud need maksmata. Riigikohtu hinnangul võib parklapidaja pandiõiguse teostamisel omaabi korras takistada auto äraviimist näiteks rataste lukustamise või auto teisaldamisega.

Vandeadvokaat tõi välja, et teisaldamine on aga lubatav vaid juhul, kui muud vahendid auto äraviimise takistamiseks on ilmselgelt ebapiisavad, näiteks sama auto on varem tasu maksmata ära viidud, iseäranis näiteks lukustust või tõket kõrvaldades või muud säärast – või kui auto valvamine ja säilitamine parkimisalal oleks parklapidajale ebamõistlikult koormav.

"Kuigi parklapidaja nõuded on auto väärtusest üldjuhul oluliselt väiksemad ja seadus lubab üürileandjal asju kinni pidada vaid ulatuses, mis on vajalik tema nõuete tagamiseks, pidas riigikohus pandiõiguse teostamist auto suhtes siiski lubatavaks, sest riigikohtu hinnangul tuleb arvestada, et auto pole osadeks jagatav," rääkis Veeroos.

Kui kõik eeldused auto teisaldamiseks on täidetud, võib parklapidaja nõuda parkijalt ka teisaldamiskulude hüvitamist, aga vaid eeldusel, et neid kulusid võib pidada vajalikeks ja parklapidaja on need kulud kandnud, üksnes arve esitamine parkijale pole selleks piisav, märkis advokaat.

Riigikohus märkis ka, et isegi kui pandiõiguse teostamise eeldused ei ole täidetud, võib parklapidajal olla õigus autot võla tasumiseni kinni pidada seadusesätte alusel, mis annab isikule õiguse keelduda oma kohustuse täitmisest – antud juhul auto väljaandmisest –, kuni on täidetud tema sissenõutav nõue teise poole vastu –antud juhul auto väljanõudja vastu, rääkis Veeroos.

Lisaks leidis riigikohus, et parklapidaja õigus autot kinni pidada ja teisaldada ning kulude hüvitamist nõuda võib tulla ka parkimistingimustest, mis on kajastatud parklas tahvlil. Nende puhul on aga tegu tüüptingimustega, mille kehtivust tuleb igal üksikjuhul hinnata.

Riigikohus leidis, et tüüptingimused on tühised, kui neis on parklapidaja õigusi võrreldes seadusega laiendatud ja parkijaks on tarbija, see tähendab füüsiline isik, kes pargib autot väljaspool oma majandus- ja kutsetegevust. Kui parkija parkis autot oma majandus- või kutsetegevuse raames, võivad riigikohtu hinnangul olla parkimistingimustes toodud kõrvalekalded seadusest lubatud, tõi advokaat välja.

Riigikohus tegi 25. ja 26. jaanuaril neli lahendit, et luua selgust ja ühtlustada kohtupraktikat eraparklas parkimisest tekkivate õigussuhete osas. Ühes vaidluses osales poole esindajana ka advokaadibüroo Cobalt vandeadvokaat Liina Linsi. Kõikides asjades oli kostja Europark Estonia, mis oli hagejate sõidukid maksmata parkimistasude tõttu teisaldanud.