Kõik uudised

Advokaat Tõnu Kolts võtab sõna tulumaksu teemadel

2017-06-06

(Artikkel ilmus Eesti Päevalehes 06.06.2017)

Maksuadvokaat: teen panuse, et panditulumaks tuleb siiski

Margus Tsahkna vandus koalitsiooni vahetudes IRL-i valijatele, et Eestis ei kehtestata üksikisiku astmelist tulumaksu. Sama tõsi on IRL-i uue juhi Helir-Valdor Seederi jutt, et panditulumaks jääb tulemata.

Uuesti avatud koalitsiooni kokkuleppe järgi panditulumaksu ei tule. Ent kui mõnes kihlveokontoris saaks teha panuseid panditulumaksu või selle modifitseeritud versiooni kehtestamise ja mitte kehtestamise peale, siis maksude valdkonnas tegutseva inimesena teeksin panuse, et see valitsus kehtestab panditulumaksu modifitseeritud versiooni. Sellele võidakse küll külge kleepida mõni teine silt, nagu tehti astmelise tulumaksuga, aga asja tegelik sisu ei muutu.

Viimasel kahel aastakümnel oleme ära harjunud praeguse tulumaksusüsteemiga, mistõttu ei saa pahaks panna, et sellised olulised muudatused nagu panditulumaks (mis hakkab tõenäoliselt kandma nime „kasumi laenudena väljaviimise takistamine” vmt) ja „avansiline tulumaks” (krediidiasutused hakkavad 2018. aastast eelmises kvartalis teenitud kasumilt tulumaksu tegema avansilisi makseid määraga 14% – toim) tekitavad omajagu vastukaja. Meie ettevõtjad on harjunud läbipaistva ja lihtsa maksusüsteemiga, kus tulumaksu tasutakse üksnes kasumi jaotamisel. Panditulumaksu (või selle modifitseeritud versiooni) ja avansilise tulumaksu kehtestamise korral tekib Eestisse aga kolm tulumaksusüsteemi: panditulumaks, avansiline tulumaks ja praegune süsteem. Ehk korralik puder ja kapsad.

Lugedes tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja, jääb eelkõige silma soov maksustada püsivamalt ettevõtete kasumit. Kuigi panditulumaksu (või mõne selle alternatiivi) kehtestamise põhjuseks tuuakse soov võidelda kontsernisiseste laenude kaudu kasumi väljaviimise vastu, siis arvestades uue valitsuskoalitsiooni suuri plaane (jäägu nende mõistlikkus igaühe enda otsustada), mis nõuavad olulist lisaraha riigieelarvesse, ei saa tähelepanuta jätta ka seda, et panditulumaks kannab muu hulgas eesmärki tuua riigikassasse tuleviku kulul kiiret raha.

Milleks muuta olemasolev läbipaistev ja lihtne süsteem segaseks? Kui eesmärk on maksustada püsivalt äriühingute kasumeid, siis miks mitte hakata seda igal aastal ka tegema, minnes tagasi traditsioonilisele tulumaksusüsteemile. Kui suutsime pea 20 aastat tagasi välja mõelda uue innovaatilise maksusüsteemi, siis miks ei võiks me ka nüüd seda teha, kombineerides läbipaistvuse ja lihtsuse iga-aastase kasumi maksustamisega, mis kehtiks kõigile ühte moodi?

Kokkuvõttes ei ole asi niivõrd ühe või teise süsteemi eelistamises, kuivõrd selles, et maksumaksjate soov on stabiilne maksukeskkond, mida ei muudetaks iga kord, kui vahetub valitsus või mõne partei juht.