Kõik Covid-19 uudised

Koroonaviirus töösuhetes - hüvitise taotlemine ning maksuõigusealased leevendused

2020-04-03

Tänaseks on selgunud, et riigipoolset hüvitist töötasude hüvitamiseks märtsikuu eest saavad tööandjad hakata taotlema alates esmaspäevast, st 6.aprillist 2020.a. Töötukassa selgitas täna avalikkusele taotluste esitamise tehnilist poolt ning avaldas oma seisukohti tööandjatel enam kerkinud küsimuste osas seoses hüvitise taotlemisega.

Allpool leiate lühikokkuvõtte hüvitise taotlemisest ning praktilisi selgitusi ja soovitusi. Samuti oleme kirjeldanud riigi meetmed ettevõtjate maksukoormuse leevendamiseks.

Kõik hüvitise taotlemisega seotud nüansid ei ole veel lõplikult selged. Ka töötukassal ei ole kõikide olukordade jaoks valmis vastuseid. 

Töötasu hüvitamine riigi poolt  - kuidas see käib?

Nõuded tööandjale

Tuletame meelde, et riigipoolse hüvitise saamiseks peab tööandja vastama samal ajal vähemalt kahele järgmisele tingimusele: 

1)  tööandja käive või selle puudumisel tulu on kalendrikuul, mille eest hüvitist taotletakse, langenud vähemalt 30% võrreldes eelmise aasta sama kalendrikuu käibe või tuluga;

2) tööandjal ei ole tööd kokkulepitud ulatuses vähemalt 30%-le töötajatest anda ja tööandja kohaldab töölepingu seaduse (TLS) § 35 (keskmise töötasu maksmine töö mitte andmisel) või § 37 (töötasu vähendamine töö mitteandmisel);

3) TLS § 37 alusel on tööandja vähemalt 30%-l töötajatest vähendanud töötasu vähemalt 30% ulatuses või Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäärani.

Hüvitise suurus ja saamise aeg

Töötukassa maksab töötajale hüvitist 70% ulatusest töötaja keskmisest töötasust, kuid mitte rohkem kui 1000 eurot (bruto) ühe kalendrikuu kohta. Hüvitist käsitletakse tööandja makstud töötasuna, mille töötukassa maksab töötajale tööandja nimel ja töötukassa arvel. Siinjuures märgime, et töötukassa arvutab tema poolt makstava hüvitise suuruse töötaja viimase 12 kuu töötasu baasil, seega ei pruugi hüvitise suurus olla töötaja tänasest töötasust 70%. Tööandja on kohustatud maksma töötajale, kes saab töötasu hüvitist, töötasu vähemalt 150 eurot (bruto). Töötukassa makstav hüvitis tagab töötajale koos tööandja poolt makstava eelnimetatud töötasuga vähemalt töötaja töölepingus kokkulepitud tööajale vastava Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäära.

Töötasu hüvitist on töötajal õigus saada kuni kahe kalendrikuu eest, mil tööandja vastas ülalnimetatud tingimustele.  Hüvitist makstakse perioodi 1. märts 2020. a kuni 31. mai 2020. a eest, kuid mitte rohkem kui kahe kalendrikuu eest.

Töötasu hüvitise taotluse esitamine

Alates 06.aprillist 2020. a on tööandjatel võimalik taotleda töötukassalt töötajatele töötasu hüvitist valitsuse poolt seoses eriolukorraga kehtestatud meetmete raames. Kuni 9. aprillini 2020.a tuleb tööandjal iga töötaja kohta, kellele tööandja soovib hüvitist taotleda, andmed sisestada eraldi. Alates 9. aprillist 2020.a on tööandjatel, kes soovivad esitada taotluse vähemalt 100 töötaja kohta, võimalik kasutada arendust, mis lubab andmed importida excel formaadis dokumendina. Seega nendel tööandjatel võib olla mõistlik esitada oma taotlus alles 9. aprillil 2020.a.

Hüvitise taotlemiseks esitab tööandja töötukassale iga kalendrikuu kohta eraldi avalduse pärast töötasu töötajatele väljamaksmist üldjuhul viie kalendripäeva jooksul.

Hüvitise taotlemine on võimalik e-töötukassa kaudu (https://www.tootukassa.ee/tkauth/login). Taotluse saab tööandja nimel esitada kas registrikaardile kantud juhatuse liige või juhatuse liikme poolt e-töötukassa süsteemis volitatud isik. Volituse andmise õpetus on kättesaadav:  https://www.tootukassa.ee/sites/tootukassa.ee/files/volituse_andmine_e-tks.pdf.

Olulised märkused seoses taotlust esitava isiku volitustega:

1) veenduge, et äriregistri andmete kohaselt on teie ettevõtte juhatuse liikme volitused kehtivad;

2) juhatuse liikmete ühise esindusõiguse korral piisab töötukassa suulise selgituste kohaselt avalduse esitamisest ühe juhatuse liikme poolt;

3) kui tööandja juhatuse liikmed on välismaalased, kellel ei ole Eesti ID-kaarti ega e-residendi kaarti, ning tööandja ühelgi esindajal (nt raamatupidajal) ei ole täna volitust töötukassale dokumentide esitamiseks, siis on töötukassa soovitanud nendel tööandjatel väljastada mõnele oma töötajale, kellel on  Eesti ID-kaarti või e-residendi kaart, volikiri taotluse esitamiseks. Eesti ID-kaart ja e-residendi kaart võimaldavad töötaja siseneda e-töötukassasse ja esitada tööandja eest taotlus. Tuleb arvestada sellega, et sellisele töötajale tuleb esitada kogu taotluse esitamiseks vajalik informatsioon ja dokumendid. 

Seega soovitame kõikidel sellises olukorras olevatel klientidel meiega kiiresti ühendust võtta – aitame koostada vajaliku volikirja (sh eesti keeles).

Hüvitise saamise põhjendamine

Hüvitise taotlemisel tuleb tööandjal selgitada, millised hüvitisele kvalifitseerumise tingimused on tööandja puhul täidetud. Kui tööandja soovib tugineda käibelangusele, saab seda teha e-maksuameti tõendi alusel. Käibe langust tuleb ka eraldi põhjendada (nt selgitusega, et tööandjale kuuluv kauplus on alates 27.03.2020. a suletud, tehases on töö seoses tellimuste tühistamisega alates 10.03.2020. a peatatud vms).

Praktikas on tekitanud küsimusi hüvitisele kvalifitseerumise teine tingimus – kokkulepitud ulatuses töö mitteandmine vähemalt 30% töötajatest. Valitsuse määrus ei täpsusta, kui suur peab töömahu langus olema, et tingimus oleks täidetud. Töötukassa selgituste kohaselt ei ole töömahu languse ulatusele täpseid nõudeid, seega piisab nt ka sellest, et töömaht on vähemalt 30% töötajatel langenud mõnede tundide võrra, kui samaaegselt on tööandja käive või tulu langenud vähemalt 30%.

Haigused ja puhkused taotlemise aluseks oleval kuul

Töötukassa poolt suuliselt antud selgituste kohaselt ei mõjuta hüvitise taotlemist see, kui töötaja on osaliselt kalendrikuu jooksul viibinud puhkusel või olnud haige – hüvitist arvestatakse ikka samade reeglite järgi ning seda ei vähendata.

Väljamaksete tegemise aeg

Töötukassa on võtnud eesmärgiks teha töötajatele väljamaksed 5 tööpäeva jooksul alates korrektselt täidetud avalduse esitamisest. Seega võib juhtuda, et töötajad saavad töötukassa poolt tasutava osa töötasust kätte pärast palgapäeva. Soovitame oma töötajaid sellest aegsasti teavitada.

Maksuõigusealased leevendused ettevõtjatele

Valitsus saatis 2.aprillil 2020.a Riigikogule 2020. aasta lisaeelarve seadusega ettepanekud koroonaviiruse levikuga seotud majandusmeetmete kehtestamiseks.

Eriolukorra ajal peatub maksuintressi arvestus

Maksu- ja Tolliamet peatab eriolukorra ajaks maksuintressi arvestuse ning eriolukorra ajal maksuvõla osas sundtäitmist ei rakendata. Maksuvõlgade intressiarvestus peatub automaatselt kõigi maksuvõlgade suhtes alates 1.märtsist 2020.a ning kehtib kuni eriolukorra lõppemiseni. Kõik maksudeklaratsioonid tuleks siiski õigel ajal ära esitada ning võimalusel tekkinud maksukohustus täita. Kui aga kõikide maksude tasumiseks vahendeid ei jätku, siis tekkivalt maksuvõlalt maksuintressi ei arvestata. Intressivabastus kehtib eriolukorra jooksul nii uutele kui vanadele maksuvõlgadele.

Eriolukorra lõppemisest kuni 31.detsembrini 2021.a vähendatakse maksuintressi päevamäära poole võrra 0,06%‑lt 0,03%‑ni ning maksuhaldurile antakse õigus vähendada intressimäära nullini. Kehtiv seadus võimaldab maksuvõla ajatamisel vähendada intressi kuni 50%, kuid kuni 31.detsembrini 2021.a on maksuhalduril võimalik maksukohustuslase taotlusel vähendada intressi kuni 100%.

Maksuvõlg tuleks endiselt ajatada

Makseraskustesse sattunud ettevõtjatel tuleks taotleda maksuvõla ajatamist. Rahandusministeerium on lubanud, et Maksu- ja Tolliamet on võlamenetluses paindlik ning ajatab eriolukorra ajal tekkinud maksuvõla küsimusteta kuni 18 kuuks. Ajatamise taotlused tuleks esitada pärast maksudeklaratsiooni esitamist omal algatusel ning mitte jääda ootama maksuhalduri poolseid samme. Lihtsamad taotlused saab esitada otse e-MTA keskkonnas ning väiksemate võlgade (kuni 20 000 eurot) ajatamine toimub automaatselt.

Ajatamata jäänud maksuvõlad võivad endaga kaasa tuua aga olulistest hüvedest ilmajäämise. Isegi, kui intressikulu ei teki ning maksuhaldur ei asu tähtpäevaks tasumata jäänud maksusummasid sisse nõudma, võib maksuvõlg kaasa tuua tegevusloa tühistamise või keelu osaleda riigihangetel. Samamoodi võib maksuvõlg teha ettevaatlikuks tehingupartnerid ning uute tellimuste arv võib veelgi väheneda. Informatsioon maksuvõlgade kohta on avalik ning see võib taustakontrollis välja tulla sõltumata sellest, et Maksu- ja Tolliamet võlainfot oma kodulehel enam ei avalikusta.

Minimaalse sotsiaalmaksu nõuet ei rakendata

2020. aasta märtsis, aprillis ja mais ei tule töötajate ja teenistujate eest maksta sotsiaalmaksu kuumääralt, vaid neile tegelikult makstud brutosummalt. Sotsiaalmaksu kuumäär on 2020. aastal 540 eurot ning minimaalne sotsiaalmaks igalt töötaja puhul 178,20 eurot. Nimetatud kolme kuu jooksul ei teki aga kohustust tasuda sotsiaalmaksu miinimummääras, kui töötajale või teenistujale makstakse brutosummas vähem kui 540 eurot.

Riiklik ravikindlustus säilib eriolukorra ajal ja eriolukorra lõppemisele järgneval kuul kõikidel töötajatel ja teenistujatel, kelle eest enne eriolukorra kehtestamist tasuti sotsiaalmaksu vähemalt miinimummääralt, kuid kelle osas eriolukorra ajal sotsiaalmaksu vähemalt miinimumkohustuse ulatuses ei laeku.

Kogumispensioni maksete tegemine peatub

Alates 1.juulist 2020.a kuni 31.augustii 2021.a peatatakse riigipoolsed maksed teise pensionisambasse ning alates 2020. aasta oktoobrist saavad kogumispensioniga liitunud loobuda ka oma osa maksmisest. Kogumispensioni maksete peatamine ei mõjuta aga tööandja maksukoormust, kuna kogumispensioni maksed peetakse kinni töötajale makstavast brutosummast. Kogumispensioni maksete peatamisest võidavad üksnes töötajad, kellele väljamakstavale netotasule lisandub varasem 2% makse, ning riik, kes ei pea sotsiaalmaksu arvelt 4% makset pensionifondi tasuma. Kuni 1.juulini 2020.a tuleb töötasult kinni pidada ja riigile ära maksta aga kõik tavapärased maksud ja maksed.

Väljapakutud kaudsete maksude soodustused

Elektrooniliste väljaannete (ajalehed, ajakirjad, e-raamatud) ning audioraamatute käibemaksumäära vähendatakse 9%-le – samale tasemele paberväljaannete käibemaksumääraga.

Perioodil 1.mai 2020.a kuni 30.aprill 2022.a vähendatakse diislikütuse, maagaasi, elektrienergia ja mõne muu kütuse aktsiisimäära.

Artikli autorid: partner Karina Paatsi, vandeadvokaadid Heili Haabu ja Karli Kütt ning advokaat Johanna-Britt Haabu