Kõik uudised

Töövaidluse lahendamise seadus (eelnõu)

2016-10-04

Töövaidluste lahendamise seaduse eelnõu töötati välja eesmärgiga kaasajastada töövaidluste lahendamist Tööinspektsiooni juures tegutsevates töövaidluskomisjonides, määrata kindlaks töövaidluskomisjonides kehtivad protseduurireeglid ning muuta töövaidluste menetlemist tervikuna efektiivsemaks. 

Peamised uuendused (muudatuste maht on oluliselt suurem):

  • Töövaidluskomisjonide pädevus. Eelnõu jõustumisel laieneb töövaidluskomisjonide pädevus erinevate töösuhetest tulenevate vaidluste lahendamisel. Seni kehtinud seaduse kohaselt lahendasid töövaidluskomisjonid üksnes individuaalsest töösuhtest tulenevaid vaidlusi, mida töövaidluskomisjonid tõlgendasid kui töölepingu seaduse alusel tekkinud vaidlusi. Tulevikus on töövaidluskomisjonides võimalik lahendada ka kollektiivseid töövaidlusi (kollektiivlepingute alusel tekkinud töövaidlusi), samuti vaidlusi, mis tulenevad töösuhte ettevalmistamisest või töösuhtega seotud küsimustest, mida ei reguleeri töölepingu seadus. Kutsehaiguste ja tööõnnetustega seotud vaidlused on oma keerukuse tõttu siiski jätkuvalt töövaidluskomisjoni pädevusest välistatud.

  • Kaotatakse 10 000 euro piirmäär. Kaotatakse täna töövaidluskomisjonide poolt lahendatavatele rahalistele nõuetele kehtestatud 10 000 euro piirmäär. Seega on eelnõu jõustumisel võimalik töövaidluskomisjoni poole pöörduda ka suuremate nõuetega, mida seni lahendasid vaid kohtud.

  • Pikenevad menetluse tähtajad. Senise 30-päevase tähtaja asemel vaadatakse töövaidluskomisjonile esitatud avaldused eelnõu kohaselt läbi 45 päeva jooksul töövaidluskomisjonile laekumisest ning töövaidluskomisjoni otsus tehakse 5 tööpäeva asemel teatavaks 10 tööpäeva jooksul.

  • Rahaliste nõuete lahendamine istungit pidamata. Töövaidluskomisjoni juhataja võib lahendada kirjalikus menetluses, st istungit pidamata rahalised nõuded, mille puhul põhinõude summa ei ületa 3200 eurot ning põhinõue koos kõrvalnõuetega ei ületa 6400 eurot. Pooltel on siiski õigus kirjalikust menetlusest keelduda ning nõuda vaidluse arutamist istungil.

  • Töövaidluse lahendamise alluvus. Pooltele antakse võimalus leppida töölepingus kokku, millises töövaidluskomisjonis nendevahelisi töövaidlusi lahendatakse. See ei välista siiski töötaja õigust pöörduda teise töövaidluskomisjoni poole vastavalt seaduses sätestatud töövaidlusasja alluvusele.

  • Ühtne menetlusnormistik vaidluste lahendamiseks töövaidluskomisjonis. Kehtiv individuaalse töövaidluse lahendamise seadus on küllaltki napp ja reguleerib töövaidluste menetlusemise protsessi töövaidluskomisjonis äärmisel üldsõnaliselt, jättes täiesti käsitlemata rea olulisi teemasid. Praktikas on erinevad töövaidluskomisjonid menetluslikes küsimustes seni lähtunud nii haldusmenetluse seadusest, halduskohtumenetluse seadustikust kui ka tsiviilkohtumenetluse seadustikust. Senise ebaselge olukorra lõpetamiseks näeb eelnõu ette tervikliku menetlusnormistiku, võttes eeskujuks tsiviilkohtumenetluse seadustiku põhimõtted ja regulatsiooni. Eelnõu eesmärk on säilitada vaidluste lahendamisel töövaidluskomisjonides kohtumenetlusega võrreldes lihtsustatud protseduur, kuid tagada paremini poolte õiguse kaitse.

Lisaks reformitakse eelnõuga ka töövaidluskomisjonide koosseise. Eelnõuga kehtestatakse töövaidluskomisjonide juhatajate haridusele, keeleoskusele ja isikuomadustele samad nõuded, mis kehtivad kohtunikele, samuti suurendatakse oluliselt nende ametipalka, eesmärgiga parandada seeläbi menetluse ja otsuste kvaliteeti.

Eelnõu planeeritud jõustumisaeg on 01.07.2017. a. On tõenäoline, et kooskõlastusringile saadetud teksti tuleb enne eelnõu seadusena vastuvõtmist veel täiendavaid muudatusi ja täpsustusi.