Kõik uudised

Töötajate palkamine välisriikidest on muutunud oluliselt lihtsamaks

2017-05-15

Aasta alguses jõustusid mitmed olulised välismaalaste seaduse muudatused, mille eesmärgiks on leevendada tööandjate probleeme seoses tööjõu nappusega ning võimaldada senisest soodsamatel tingimustel palgata töötajaid väljastpoolt Euroopa Liidu liikmesriike. Seaduse muudatustega alandati välismaalastest töötajate minimaalselt töötasu, lihtsustati lühiajalise Eestis töötamise registreerimise tingimusi ning nähti ette eriregulatsioonid info- ja kommunikatsioonisektori töötajate ja iduettevõtete töötajate osas.

Olulise muudatusena on loobutud välismaalastest töötajate senisest kõrgendatud palganõudest. Kui varasemalt pidi väljastpoolt Euroopa Liitu palgatud välisriigi töötaja minimaalne töötasu olema vähemalt Eesti keskmise töötasu 1,24-kordne määr, siis alates 17.01.2017. a on sellise töötaja palgamiinimum Statistikaameti poolt kinnitatud Eesti keskmine töötasu. Muudatus võimaldab leevendada tööjõupuudust ning rakendada välismaalastest töötajaid senisest oluliselt enamates tegevusvaldkondades, kus see varem oleks olnud majanduslikult ebaotstarbekas. 

Samuti lihtsustati välismaalaste töötamist Eestis lühiajalise töötamise registreerimise alusel. Kui varem võis nimetatud alusel elamisluba taotlemata Eestis töötada vaid piiratud tegevusvaldkondades ja erialadel, siis nüüd on vastavatest kitsendustest loobutud ning registreerides töötamise Politsei- ja Piirivalveametis võib Eestis töötada sisuliselt iga välismaalane, kellel on olemas tööks vajalik ettevalmistus ja terviseseisund. Ühtlasi pikendati välismaalaste maksimaalset Eestis töötamise aega lühiajalise töötamise registreerimise alusel. Kui varem võisid välismaalased lühiajalise Eestis töötamise registreerimise korral elamisluba taotlemata reeglina Eestis töötada kuni 180 päeva aastas, siis nüüd on välismaalastel võimalik sel alusel Eestis töötada kuni 270 päeva aastas.

Lisaks lihtsustus iduettevõtete ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonna töötajate palkamine väljastpoolt Euroopa Liitu. Seaduse muudatuste eesmärk on seletuskirja kohaselt soodustada ja lihtsustada nende välismaalaste Eestis viibimist, kes on võimelised panustama Eesti arengusse ning aidata sellega kaasa vastavate sektorite tegevuseks vajaliku hea ettevõtluskeskkonna loomisele. Vajadus lihtsustada vastavate sektorite töötajate värbamist välisriikidest on teravnenud rahvusvahelise konkurentsi tingimustes, paljud teised Euroopa riigid on juba varasemalt oma õigusloomes selliste töötajate riiki toomist soodustavad eriregulatsioonid kehtestanud.

Erilist rõhku on pandud just iduettevõtete töötajate Eestisse toomise hõlbustamisele. Iduettevõte on välismaalaste seaduse tähenduses „tegevust alustav Eestis registreeritud äriühingule kuuluv majandusüksus, mille eesmärk on sellise suure globaalse kasvupotentsiaaliga, innovaatilise ning korratava ärimudeli väljatöötamine ja käivitamine, mis aitab oluliselt kaasa Eesti ettevõtluskeskkonna arengule“. Seda, kas tegu on usaldusväärse iduettevõttega või mitte, hinnatakse siseministri 16.01.2017. a määruse nr 8 alusel. Nimetatud määruse alusel hindab ettevõtte kvalifitseerumist iduettevõtjaks siseministri moodustatud ekspertkomisjon, kes teeb seda ärimudeli hindamise kaudu. Ekspertkomisjoni hinnang ei ole vajalik, kui välismaalane tuleb osalema määruse lisas loetletud riiklikult heakskiidetud kiirendiprogrammides, milleks hetkel on Buildit Accelerator ja Startup Wise Guys programmid. Nimetatud kiirendiprogrammides osalevate iduettevõtete puhul eeldatakse, et äriidee on kiirendiprogrammi poolt juba usaldusväärselt hinnatud.

Nii iduettevõtete kui ka info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonna töötajad on välismaalaste seaduse muudatustega vabastatud sisserände piiarvust. Seega on nende sektorite töötajaid nüüd võimalik välisriikidest Eestisse tuua arvuliste piiranguteta ning olenemata sellest, et üldine sisserände piirarv võib vastaval aastal olla juba täitunud.

Iduettevõtetele vajalike töötajate palkamise lihtsustamiseks jõustusid aasta alguses välismaalaste seaduses veel mitmed teised muudatused, mis peaksid soodustama selliste töötajate palkamist välismaalt:

  • Lühiajalise töötamise registreerimise alusel Eestis töötavatele iduettevõtjate töötajatele ei rakendata enam 270-päevast ajalist piiri – nad võivad töötada Eestis seni, kui neil on olemas alus Eestis viibimiseks;
  • Iduettevõtete töötajatele ei rakendata minimaalse töötasu nõuet, seega võib neile makstav tasu olla ka Eesti keskmisest töötasust väiksem;
  • Välismaalase palkamiseks iduettevõttesse ei ole enam vajalik Eesti Töötukassa luba.