Kõik uudised

Vandeadvokaadi, dr. Kalev Saare kommentaarid suuliste lepingute käsitlemisel

2017-04-19

Ainulaadne kohtulugu. Poja vormelitiimi pannud suurärimees nõuab harrastusse maetud eurosid tagasi

Ehitusärimees Toomas Annus tahab tagasi üle saja tuhande euro, millega lükati käima Eesti oma vormelitiim, kus üks sõitjaid oli Annuse poeg.

Eile toimus Harju maakohtus üsna haruldane istung, mille vaidluse keskmes on vormelimeeskond, vormelid ja suured rahasummad. Üks Eesti rikkamaid inimesi, ehitusettevõtja Toomas Annus nõuab investorilt ja autospordi eestvedajalt Marek Kiisalt tagasi 121 244 eurot, mille ta väidetavalt Kiisale laenas, et käima panna vormelitiimi, mille üks sõitja oli Annuse enda poeg. Kohtusaalis toimus emotsionaalne etendus, millesse kohtunik pidi korduvalt sekkuma.

Vaidlus käis suusõnalise lepingu ja selle sisu üle. Paralleelselt käib Annus kohut ka Kiisa ettevõttega ehk vormelitiimiga, millelt ta nõuab tagasi 124 000-eurost võlga.

Marek Kiisa on olnud mootorispordiga seotud peaaegu kogu elu. 2000. aastate keskel otsustas ta asutada Eesti oma vormelimeeskonna, mis osaleks ka rahvusvahelistel võistlustel. Tema soov oli tekitada Eesti noortele võidusõitjatele võimalus end tõestada ja kõrgetasemelises meeskonnas areneda. Scuderia Nordica meeskond hakkas osalema kahel Skandinaavias peetaval võistlusel, peale selle käidi proovisõitudel tuntud vormeliradadel Assenis, Nürnburgringil ja Hockenheimis.

Kiisa juhitud meeskonnas oli kolm sõitjakohta, mis tuli täita, et oleks mõistlik ülal pidada peamehaanikut, nelja mehaanikut, inseneri ja sõiduõpetajaid. Peale selle kandis meeskond võistlus- ja proovisõidureiside ajal hoolt, et ligi kümme inimest saaksid majutatud ja toidetud. Kiisa sõnul kasutasid nad isegi rahvusvahelist meediakoolitajat, kes muu hulgas tegi poistega pärast sõitu ingliskeelseid intervjuusid. Ühesõnaga elu nagu F1 staaridel. Sarjad, kus osaleti, andsid ka F1 litsentsi punkte, mis muutis ettevõtmise kallimaks.

„Tegemist on isa-lapse spordiga, kus rahastusmudel on selline, et sõitjatele otsitakse sponsoreid, aga ka lapsevanemal endal tuleb palju panustada. See on kallis hobi,” ütles Kiisa kohtus. On välja arvutatud, et võsukese teekond F1 rajale nõuab lapsevanematelt ligi 8 miljonit eurot. Kardisarjas miljoni, sellest järgmises etapis 350 000 kuni 700 000 eurot. Just vormelimaailma avafaasis tegutses Scuderia.

Toomas Annus on ise kirglik autospordi austaja, toetaja ja sõitja, kes suutis selle pisikuga nakatada ka oma poja. Annus pöördus Kiisa poole ja Karl-Gustav Annus hakkaski Scuderia kolmandaks sõitjaks, tehes kaasa 2013. aasta hooaja. Pärast seda liitus ta vahepeal loodud Est1 Racingu meeskonnaga. Ühel päeval sai Kiisa Annuselt kirja, milles too avaldas soovi tutvuda Scuderia kuludokumentidega. Kiisa pani need kokku, kuid tema väitel ei tundnud keegi ligi poole aasta jooksul nende vastu huvi. Siis aga tuli postkasti kohtukutse.

Suured summad, suusõnaline leping

Kiisa sõnul on see motospordimaailmas ainulaadne juhtum, kus lapsevanem nõuab tagasi kõik kulud, mida ta on harrastusele teinud. „Olen suhelnud mitmete tiimijuhtidega ja nad kas vangutavad pead või naeravad. On tulnud ette, et klient ei ole meeskonna tööga rahul ja nõuab osa rahast tagasi, aga sellist kogu raha tagasi nõudmist ei ole ette tulnud,” ütles ta. „Eesti loob siin pretsedenti.”

Toomas Annus väidab oma hagis, et andis toonasele sõbrale Marek Kiisale mitme ülekandega hoopis laenu. Neil olevat olnud suusõnaline kokkulepe, et kui laekub sponsorraha, maksab Kiisa laenu tagasi. Annus kandis summad üle Kiisale kui eraisikule, kes omakorda andis laenu Scuderiale. Pärast olevat Kiisa saanud laenu Scuderialt tagasi, aga Annus ei saanud midagi.

„Lapsevanemad andsid Kiisa palvel laenu nii firmale kui ka talle isiklikult. Seda selleks, et Scuderia tegevust toetada. Suvel pidid tulema sponsorrahad ja siis pidime laenu tagasi saama,” ütles Annus kohtus.

Annus kinnitas, et on andnud eraisikuna laenu üle viiekümne korra ja ilma kirjaliku lepinguta. Tema esindaja Tuuve Tiivel advokaadibüroost Valter & Tiivel lisas, et sõprade vahel on sellised suusõnalised lepingud ja raha laenamised tavalised. Ta nentis siiski, et targem oleks olnud teha kirjalik laenuleping.

Kostja ehk Marek Kiisa väitis, et Toomas Annuselt saadud raha oli mõeldud Annuse poja ja tema enda reisikulude katteks, peale selle tehti selle eest kahe 2007. aastast pärit vormeli kapitaalremont ja kaeti Annuse poja Eesti meistrivõistlustel tehtud avarii tõttu tekkinud kulu 12 000 eurot. Kõik need kulutused on Kiisa väitel tehtud ja ka dokumenteeritud.

Toomas Annus andis Marek Kiisale raha suusõnalise kokkuleppe alusel. Kuna midagi kirjas pole, on vaidlus kohtus.

Annus ja tema kaitsja ei ole enda sõnul kuludokumente näinud ning Kiisa pool hoidvat osa neist saladuses. Teine pool väitis vastu, et nad on võimaldanud dokumentidega tutvuda, aga Annus ega tema advokaat ei ole seda võimalust kasutanud.

Annus ja tema kaitsja väitsid niisiis, et tegemist oli laenuga, mis on vaja tagasi maksta, aga kui see ei leia kohtus tõendamist, siis on tegu vähemasti alusetu rikastumisega. Annus kandis raha üle, Kiisa talle mingit teenust ei osutanud ja raha tagasi ei andnud.

Scuderia ei puutu nende sõnul üldse asjasse, sest tehing tehti Kiisa kui eraisikuga. See, et raha liikus Kiisalt vormelimeeskonna arvele ja sealt tehti kulutusi Annusele ja tema pojale, ei olevat nende sõnul tõendatud. Ehitusärimees väitis, et tasus oma sõitude ja elamise eest ise ning maksis ka poja auto varuosade eest kohapeal jooksvalt krediitkaardiga. „Kui mingid summad on maksmata ja Kiisal on olemas dokumendid nende kohta, siis olen nõus need summad ära maksma,” ütles Annus kohtusaalis.

Teenus liiga kallis?

Annus ja tema kaitsja väitsid, et Scuderia küsis oma teenuse eest liiga palju raha. Nende sõnul maksab näiteks ligipääs maailma tippvormeliradadele 150 eurot päevas, aga Kiisa tiim kasseeris kuni 1000 eurot.

„See on naeruväärne,” sõnas Kiisa omakorda. „Testipäev maksab teistel meeskondadel tihti 5000–6000 eurot. Meie tegime soodsamalt ehk 4500 euroga. Rajakasutus oli sellest umbes 1000 eurot, rehvid sama palju juurde. Ülejäänu on meeskonnaliikmete tasu ja autode kohaleviimisele kuluv raha.”

Kiisa ei ole nõus, et Annus ei ole oma raha eest mingit teenust saanud, mis annaks alust süüdistada teda alusetus rikastumises. Teenuse sai Annus kolmandalt osapoolelt ehk vormelimeeskonnalt. See hõlmas kahe sarja sõite, 12 nädalavahetusepäeva jagu katseid tippradadel ja üht etappi Eesti meistrivõistlustel. Sel etapil tegi Annuse poeg avarii, mille isa pidi kinni maksma. Toomas Annus ise osales Kiisa väitel kuuel katsepäeval. Annus pareeris, et päevi olevat olnud kokku heal juhul kolm, needki tunniajased nn sutsakad. Kohtunik lubas oma otsuse langetada 8. juunil.

Teine vaidlus puudutab vormeleid

Peale selle on Annus andnud kohtusse ka Scuderia kui juriidilise isiku ja nõuab sellelt 124 000 eurot kahe vormeli eest. Kiisa ütles, et kui noor Annus tema tiimiga liitus, siis soovis Toomas Annus osta kaks uut vormelit. Ühte hakkas kasutama tema ise, teist poeg.

„Need soetati laenukomisjonilepinguga. Alguses kandis Toomas Annus laenu kahe auto eest. Sellele järgnes leping, mis selgelt ütleb, et kui autod on käes, lähevad nende õigused üle Annusele. Ta tahtis veenduda, et autod sobivad. Andis laenu, tutvus autodega ja siis vormistasime tehingu,” kirjeldas Kiisa. „Nüüd aga on tal täielik meelemuutus. Ta soovib seda raha tagasi, aga ei ole öelnud sõnagi selle kohta, et ta ka autod tagasi annab.”

Vormelid on praegu Annuse käsutuses ja kuna need on laenu pandiks, siis ei tohiks keegi neid kasutada. Kiisa väitis, et vormeleid kasutatakse siiski aktiivselt. Annuse sõnul see nii ei olevat. Selles kohtuasjas seisavad lahingud veel ees.

_________________________________________________

Väga kallis hobi

Vormelisõit on glamuurne ja kallis harrastus, kus tippu jõuavad vähesed. Scuderia Nordica pakkus sõitjatele kolme paketti. Seitse nädalavahetust ühes sarjas kaasa sõitmist maksis 115 000 eurot ja üks sari pluss kolm etappi STCC sarjas 165 000 eurot. See, kes soovis teha kaasa mõlemad sarjad täismahus, pidi välja käima 208 000 eurot. Ühe nädalavahetuse hinnaks teeb see 16 000 eurot auto kohta. Peale selle katsepäeva hind, mis on keskmiselt 4500 eurot. Kalliks teeb ala seegi, et autoosi on vaja pidevalt kulumise tõttu vahetada. Neisse tekivad mikropraod, mis võivad saada saatuslikuks. Sellepärast kulub osadele väga palju raha. Marek Kiisa sõnul sai meeskonna esisõitja Martin Rump sponsoritelt kokku umbes 120 000 eurot ja Kiisa leidis ise juurde veel 40 000 eurot. Karl-Gustav Annus sai toetajatelt 110 000 eurot, ülejäänud raha tuli väidetavalt Toomas Annuselt ja kuulus vaidlusalusesse laenusummasse.

_________________________________________________

Suulised lepingud põhjustavad palju kohtuvaidlusi

Dr Kalev Saare, advokaadibüroo Cobalt vandeadvokaat

Kehtiv õigus lähtub lepingute vormivabaduse üldpõhimõttest ja loeb ka suulises vormis lepingud kehtivaks, kui seaduse või poolte kokkuleppega ei ole ette nähtud rangemaid vorminõudeid. Ka laenulepingu võib seaduse järgi sõlmida mistahes vormis. Praktikas on kirjaliku laenulepingu puudumise tõttu rohkesti kohtuvaidlusi. Ainus asjaolu, mis on üldjuhul tuvastatav, on raha üleandmine ühelt isikult teisele, näiteks pangaülekanne ilma täpsemate selgituste või viideteta mingile lepingule.

Raha üleandja jaoks on keskse tähendusega raha üleandmise fakti tõendamine. Kui on tõendatud raha üleandmine, siis on üldjuhul raha saajal kohustus tõendada, et raha üleandjal puudub õigus raha tagasi küsida. Teiste sõnadega peab raha saaja sellisel juhul tõendama, et temal oli õigus raha saada ja ta ei pea seda tagasi maksma. Selline juhtum on eelkõige olukord, kui raha saaja tõendab mõne võlasuhte olemasolu eelkõige tema ja raha üleandja vahel ning sellest raha üleandjale tulenenud kohustust vastav rahasumma temale tasuda.

Kui raha saaja eelnimetatud asjaolusid tõendada ei suuda, siis üldjuhul raha tagastamise nõue rahuldatakse. Kui ei ole võimalik kindlaks teha ka suulise laenulepingu sõlmimist ega seda, et raha üleandja oleks täitnud raha üleandmisega mõne muu kohustuse raha saaja ees, siis on raha üleandjal võimalik nõuda raha tagastamist ka alusetu rikastumise võlasuhte alusel.