Kõik uudised

Vandeadvokaat Annika Jaanson: TERE õnnelik lõpp, ent paljude lõputu õudus. Läbimõtlemata seadusesäte vajab muutmist.

2017-11-09

Artikkel ilmus 08.11.2017 Delfi Ärilehes.

Eelmisel sügisel leidis meedias palju kajastust TERE juhtkonnavahetusega seonduv vastasseis – TERE uueks juhiks oli valitud küll Aivar Rehe, kuid äriregister keeldus Oliver Kruuda esitatud hagi tõttu Aivar Rehet TERE juhatuse liikmena registrisse kandmast. Olukord külvas palju segadust – koostööpartnerid ei saanud aru, kes siis tegelikkuses TERE juhiks on: kas äriregistrisse kantud Oliver Kruuda või TERE nõukogu poolt valitud Aivar Rehe.

Õnneks lahenes see segadus tänu advokaatide pingutustele kiiresti, kuid tegelikkuses on sellised ebamäärased olukorrad praktikas kerged tekkima ja nende lahendamine võib võtta üsna kaua aega.

Milles on probleem?

Kui äriühing vahetab juhtkonda, peab ta esitama selle kohta avalduse kohtu registriosakonnale. Kohus teeb seejärel muutmiskande ehk kustutab registrist vana juhatuse liikme ning märgib asemele uue.

Tavaliselt läheb see protsess valutult ja takistusteta. Kui aga ilmneb, et keegi on juhatuse liikme valimise otsust kuidagi vaidlustanud või pelgalt teatanud oma kavatsusest otsust vaidlustada, on võimalik kandeavalduse menetlus peatada, kuni kohus vaidluse ära lahendab.

See tähendab praktikas, et seni kuni kohtus vaieldakse selle üle, kas uus juhatuse liige on ikka kehtivalt valitud või mitte, ei kanna registriosakond uut juhatuse liiget äriregistrisse.

Nii võib tekkida olukord, kus uus juhatuse liige kantakse registrisse alles mitu aastat pärast seda, kui ta tegelikult valiti. Nimelt ei ole ühingu üldkoosoleku otsuse vaidlustamine keeruline, samas võib vaidluse lahendamine võtta kaua aega.

Seejuures ei pea kandeavalduse menetlemise peatamist mitte kuidagi põhjendama ning piisab üksnes sellest, kui vaidlus on püsti pandud. See omakorda võimaldab uue juhatuse liikme registrisse kandmist edasi lükata ka täiesti suvaliste ja pahatahtlike hagide esitamise kaudu. Tegu on minu hinnangul selge seaduselüngaga – vaevalt oli selline olukord seadusandja mõte ja kavatsus.

Mis oleks lahendus?

Kui ettevõte üldkoosolek on valinud kellegi uueks juhatuse liikmeks, siis on sel isikul alates otsuse tegemisest volitused seda ettevõtet esindada. Samas on kolmandatel isikutel õigus tugineda sellele infole, mis kajastub äriregistris.

Seetõttu on olukorras, kus uue juhatuse äriregistrisse kandmine on peatatud, tegelikkuses äriühingu igapäevane juhtimine ja toimimine oluliselt takistatud.

Olukorra lahendamiseks tuleks muuta seadust. Näiteks aitaks probleemi lahendada see, kui kandeavalduse menetlust saaks peatada üksnes hagi tagamise korras ehk kohus peaks eelnevalt hindama menetluse peatamise põhjendatust ja sedagi juhtudel, kui on täiesti selged alused, mis viitavad vaidlustatud otsuse tühisusele.

Samuti tuleks hinnata, kuidas mõjutab registrikande muutmata jätmine ühingu igapäevast majandustegevust. Lõppastmes on oluline anda vastus küsimusele, kumb on kaalukam, kas äriühingu ja selle toimimise huvid või otsust vaidlustava isiku õigused ja huvid. Üldjuhul on ju kaalukamad ettevõtte enda huvid.

TERE puhul õnnestus juhtkonnavahetusega kaasnev ebamäärane olukord mõistliku aja jooksul ja TEREt kahjustamata kiiresti kõrvaldada, kuid nii mõneski teises olukorras on jäänud taoline registrikanne viibima.

Loodetavasti õnnestub seadusandjal leida selle probleemile lahendus, et tulevikus ei saaks päris suvaliste hagidega enam ettevõtete normaalset tööd ja äri segada.