Eriolukorra definitsioon on seotud hädaolukorra mõistega. Hädaolukord on sündmus või sündmuste ahel, mis ohustab paljude inimeste elu või tervist, põhjustab suure kahju varale või keskkonnale või häirib oluliselt elutähtsate teenuste toimimist. Hädaolukorda iseloomustab lisaks mitme asutuse kooskõlastatud tegevuse ning tavapärasest erineva juhtimiskorralduse rakendamise vajadus. Eriolukord kuulutatakse välja hädaolukorra lahendamiseks, et anda täidesaatvale võimule hädaolukorras tegutsemiseks täiendavad volitused.

Eriolukorra ennetamist, väljakuulutamist, korraldust ja lõpetamist reguleerib hädaolukorra seadus. Eriolukorra lahendamiseks on tihti vaja kasutada meetmeid, mis ühel või teisel viisil piiravad isikute põhiõigusi – näiteks praeguse eriolukorra raames välja kuulutatud liikumiskeeld piirab põhiseaduslikku õigust vabalt liikuda. Järgnevalt kirjeldatud meetmeid võib rakendada üksnes eriolukorra ajal, see tähendab hetkeni, kui Vabariigi Valitsus otsustab eriolukorra lõpetada.

Hädaolukorra seaduse alusel saab rakendada järgmiseid meetmeid:

1. Töökohustus. Töökohustust võib kohaldada üksnes siis, kui pädevad asutused või nende poolt vabatahtlikult kaasatud isikud ei saa seda teha või seda õigel ajal teha. Tegemist on seega väga erandliku meetmega, mida kasutatakse viimase võimalusena. Tööle saab kohustada füüsilist isikut, kes on täisealine ning oma teadmiste, oskuste ja terviseseisundi poolest selleks võimeline. Hädaolukorra seadus näeb ette erandid, keda tööle kohustada ei saa (nt rasedaid, ühte alla 12-aastase lapse vanemat jne), kuid ei täpsusta, millisele tööle võib isikut kohustada. Hädaolukorra seaduses on sätestatud ka tööle rakendatud isiku tasustamise kord ning sotsiaalsed tagatised (nt keeld tööandjale lõpetada tööleping isikuga, kes on kohustatud eriolukorras tööle). Kui praeguses olukorras ilmneb vajadus kedagi tööle kohustada, puudutab see eelduslikult esmajoones meditsiinitöötajaid ning nende tegevusega seotud abipersonali.

2. Asja sundvõõrandamine või sundkasutus. Kui kütteaine, toit, ravim või muu vallasasi on vältimatult vajalik eriolukorra töö tegemiseks ning muud võimalused asja õigeaegseks saamiseks puuduvad, võib otsustada asja sundvõõrandamise. Kui asi pole ära tarvitatav, kuid on vältimatult vajalik eriolukorra töö tegemiseks, võib kinnisasja, ehitise, sõiduki, masina, seadme jms võtta sundkasutusse. Sellisel juhul tuleb asi hiljemalt eriolukorra lõppedes tagastada. Asja sundvõõrandamise või sundkasutusse võtmise eest maksab riik hüvitist. Lisaks eeltoodule võib hädaolukorra lahendamiseks osutuda vajalikuks tööde tegemine kinnisasjal, ehitises või ruumis ning sellisel puhul võib neid töid teha ilma valdaja nõusolekuta.

3. Liikumisvabaduse piirangud. Eriolukorra juht või tema määratud ametiisik võib kohustada isikut mingist piirkonnast lahkuma ning keelata tal mingis piirkonnas viibida kui see on vajalik hädaolukorra lahendamiseks. Vajadusel võib Vabariigi Valitsus või eriolukorra juht kehtestada ka mingi muu liikumisvabaduse piirangu, kui see on vajalik eriolukorra põhjustanud hädaolukorra lahendamiseks. Liikumisvabaduse piirang ning viibimiskeeld on 12.03.2020 välja kuulutatud eriolukorras enim kasutatud meetmed. Praeguseks on muuhulgas kehtestatud liikumispiirangud ja viibimiskeelud koolides, erinevates meelelahutusasutustes, piiratud lubatud viibimise aega toitlustusasutustes ning keelatud koroonaviirusega nakatunud inimeste kodust lahkumine. Hädaolukorra seaduse kohaselt säilitatakse isikule võimalusel juurdepääs tema elu- või tööruumile. Seadus näeb ette eraldi aluse piirata avalike koosolekute ja ürituste pidamist, aga kuna peaministri 24.03.2020 korraldusega on kehtestatud viibimiskeeld avalikes kohtades rohkem kui kahel isikul üheskoos, ei ole praeguses eriolukorras sellise meetme eraldi rakendamist vajalikuks peetud.

4. Ettekirjutused elutähtsa teenuse osutajatele. Eriolukorra juhil on õigus teha ka ettekirjutusi elutähtsate teenuste osutajatele. Elutähtsad teenused on muuhulgas tervishoiuteenuse osutamine, aga ka elektri, gaasi ja vedelkütusega varustamine, mobiil- ja andmesideteenuse pakkumine jms. Hädaolukorra seaduse alusel võib teha selliste teenuste osutajatele ettekirjutusi teenuse osutamiseks teatud viisil ja ulatuses. Siiski tuleb silmas pidada, et sarnaselt kõikidele teistele hädaolukorra seaduse alusel kohaldatavatele meetmetele, peavad sellised ettekirjutused olema otseselt vajalikud eriolukorra väljakuulutamise põhjustanud hädaolukorra lahendamiseks. Hädaolukorra seaduse eelnõu seletuskirjas on näitena toodud vajadus kohustada haiglaid kui eraõiguslikke juriidilisi isikuid teatud viisil tegutsema, kui arstiabi vajavate inimeste hulk on palju suurem tavaolukorrast.

Meetmete järgimise tagamiseks on võimalik kohaldada nii haldussunnivahendeid, st teha ettekirjutus ja määrata sunniraha ettekirjutuse täitmata jätmise korral kui ka läbi viia väärteomenetlus.

Lisaks eelnevalt kirjeldatud meetmetele, on eriolukorras võimalik seada piiranguid ka teiste seaduste alusel. Näiteks võimaldab alkoholiseadus piirata alkoholi jaemüüki ning riigipiiriseadus kehtestada ajutise piirikontrolli.

Meetmete mõju ettevõtjatele

Praeguseks on selge, et 12.03.2020 välja kuulutatud eriolukorras rakendatud liikumisvabaduse piirangud ja viibimiskeelud ei põhjusta inimestele pelgalt ebamugavusi, vaid mõjutavad tugevalt kogu riigi majandust. Nii on paljud kohad – näiteks kaubanduskeskused ja spordiklubid - sunnitud oma tegevuse peatama, sest inimesed lihtsalt ei võiks nendes viibida. See omakorda mõjutab negatiivselt kõiki lepingulisi suhteid (mõjudest erinevatele õigussuhetele loe siit) ning põhjustab ettevõtjatele märkimisväärset kahju.

Kas ja kes sellise kahju hüvitab, on praegu veel ebaselge. Hädaolukorra seaduse alusel rakendatud meetmete põhjustatud kahju hüvitamine võiks ehk tulla kõne alla riigivastutuse seaduse § 16 alusel, mis räägib õiguspärase haldusakti või toiminguga tekitatud kahju hüvitamist. Samas tuleb sellise kahju hüvitamine ainult erandlikes olukordades ning pole mõeldav, et riik asuks kõiki eriolukorra meetmete põhjustatud negatiivseid tagajärgi kahju hüvitamise korras kompenseerima.

Põhiseadus kehtib ka eriolukorras

Õiguskantsler on rõhutanud, et ka eriolukorras kehtib põhiseadus, mis seab eriolukorra meetmete rakendamisele omad piirid ning inimeste õigusi ja vabadusi ei tohi ülemäära kitsendada isegi hädaolukorras või selle lahendamiseks välja kuulutatud eriolukorras.

Hädaolukorra seaduses antud volituste mõte on võimaldada kiiret reageerimist ning kõik muud küsimused, mis otseselt hädaolukorra tõrjumisega ei seondu, peavad saama lahendatud tavapärasel viisil – näiteks ei ole täidesaatval võimul õigust korraldusega reguleerida tänavuste põhikooli ja gümnaasiumilõpetajate olukorda ning see peab saama lahenduse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatustega, mida menetletakse Riigikogus. Eriolukorra tähe all ei tohi ellu viia poliitilist agendat, mis kriisisituatsiooni lahendamisega otseselt ei seondu

Seega ei tohi unustada, et kõik eelnevalt kirjeldatud meetmed on mõeldud otseselt eriolukorra väljakuulutamise põhjustanud probleemi lahendamiseks. Põhiõigusi piiravad meetmed on seaduspärased üksnes siis, kui piirang on õigustatud ja proportsionaalne – see tähendab, et põhiõiguse (näiteks liikumisvabaduse) riivet õigustab suurem väärtus (näiteks rahvatervis) ning selle tõttu on ajutine piirang õigustatud.

Eestis 12.03.2020 väljakuulutatud eriolukord on riigi ajaloos esmakordne. Riigikogu on küll vastu võtnud abstraktse regulatsiooni sellistel puhkudel toimetulekuks, aga kuidas kõik praktikas välja kujuneb, näitab vaid aeg.