Kõik uudised

Partner Egon Talur: maksuameti juhendiga õigust ei loo

2018-04-05

Artikkel ilmus Äripäeva arvamusrubriigis 05.04.2018

Maksuameti juhend OÜde maksustamise asjus on appikarje seaduseandja tegevusetuse pärast, kirjutab advokaadibüroo Cobalt partner Egon Talur.

Sedavõrd põhimõttelise küsimuse – kuidas eristada passiivset ja aktiivset tulu ning millisel juhul on maksukoormus enam kui kolmandiku võrra kõrgem? – lahendada jätmine maksuameti ehk makse sissenõudva haldusorgani otsustada on vale. Veelgi enam, maksuameti äsja avaldatud selgitus on appikarje seaduseandja tegevusetuse peale. Maksuamet näeb, et seaduse regulatsioon on ajale ja ärikeskkonna arengule jalgu jäänud ning vaatamata suhteliselt suurtele võimalustele seaduseandjat endale sobivale viisil käituma mõjutada, ei ole seda suudetud olulistes ja põhimõttelistes asjades.

Aga see, mida maksuhaldur oma juhendiga teeb, ei ole enam seaduse rakendamine. See on lünkade täitmine. Nende lünkade täitmine on seaduseandja töö. Praegu on maksuhaldur sundviskes: moraalselt on raske leida tuge aktiivse tulu sotsiaalmaksuga maksustamiseks, kui seaduseandja pole vajalikuks pidanud seda reguleerida ja kohtupraktika ei ole maksuhaldurit selles toetanud. Kui kohus on leidnud, et aktiivset ja passiivset tulu peaks erinevalt käsitlema ja nende erinev maksustamine on õigustatud, on see olnud pigem etteheide seaduseandjale ja tema tegemata jätmistele kui maksuhalduri julgustamine.

Imelik olukord

Tekkinud on kentsakas olukord, kus maksuhaldur on endale võtnud põhiseaduse valvuri rolli ja seaduse (riigikogu tahteavalduse) puudumine ei ole takistuseks. Praegu minnakse võrdsuspõhiõiguste kaitse deviisi all seaduse aluseta maksu määrama neile, kes väidetavalt ebaõiglaselt ei panusta pensioni- ja ravikindlustussüsteemi rahastamisesse ja toimimisse. Aga see ei ole maksuhalduri asi, kes ja kui palju panustab. See on hea, et peetakse oluliseks, et kõik panustaks, kuid demokraatlikus ühiskonnas peaks see protsess käima teisel moel.  

Kui seaduseandja ei ole seadust vastu võtnud, ei ole täidesaatva võimu organil midagi rakendada. Kui seoks õige ära maksude maksmise konkreetselt seadusega, milles seaduseandja tahe, mõte ja eesmärk selgelt avaldub, ei oleks vaja maksude maksmist moraaliga siduda. Sest kui maksuamet asuks ühiskonna valupunkte talle antud vahenditega lahendama, näeksime reide spordiklubidesse (ebaõiglane, et mõni saab endale lubada päeval spordiklubis käimist) ja hilisõhtustesse toidupoodidesse (põhjendamatu, et mõni peab nii kaua tööl olema), et ka sinna võrdsust tuua. Maksuameti mõte on õige, kuid siin peab sekkuma seaduseandja ja ütlema, et soovib seda asja lahendada, selgitama välja, kuidas seda teha, ja siis selle olukorra lahendama.

Seaduseandja peab olema suuteline ütlema, mida ta soovib: mida tuleb maksustada ja mida tuleb maksust vabastada. Õigusloome protsessi tulemus peab olema nii selge, et riigikogus seaduseelnõu poolt hääletanud saaksid aru, millise sisuga seaduse nad nüüd vastu võtsid ning millised on selle tagajärjed. Selleks on kindlasti vaja suurt hulka asjalikke abilisi, kes aitaks rahvasaadikutel asjadest aru saada ja õigeid otsuseid teha. Jah, riigikogu liikmed, te peaksite olema kõigis valdkondades piisavalt suured spetsialistid, et vajalikul tasemel asjadest aru saada – see on teie töö.