COVID-19 poolt tekkinud eriolukorra tõttu on paljud ettevõtted pidanud oma tegevusi ümber korraldama. Tekkinud kriis puudutab vähemal või rohkemal määral kõiki majandussektoreid, kuid erilist kahju on juba kandnud turismi-, transpordi- ja majutussektorid. 

Selleks, et Eesti ettevõtted oleksid jätkusuutlikud ka peale majanduskriisi, on Eesti riigil võimalik ettevõtteid riigiabi kaudu toetada. Riigi toetus (riigiabi) võib hõlmata näiteks nii ära jäänud üritustest tekkinud kahjude hüvitamist kui ka ettevõtjate operatiivkulude katmist. Mitmed meetmed on veel väljatöötamisel, mistõttu on praegu võimalik ettevõtjatel ka panustada oma mõtetega toetusmeetme väljatöötamisse.

Kuidas plaanib riik võimalikke koroonaviiruse mõjusid ettevõtjatele leevendada?

Koostöös Euroopa Komisjoniga on riigi kasutuses erinevad meetmed COVID-19 tekitatud mõjude vähendamiseks. Konkreetsemalt on Euroopa Komisjon andnud välja ajutise riigiabi raamistiku, mille eesmärk aidata liikmesriikidel võtta kasutusele sobilikud meetmed. Täpsemalt on Komisjoni suuniste alusel liikmesriikidel võimalik kohaldada järgnevad meetmed:

• Otsetoetused ettevõtjatele, mille makse ettevõtja kohta ei ületa 800 000 eurot;
• Laenugarantiidena antav abi;
• Laenude subsideeritud intressimäärana antav abi;
• Krediidiasutuste või muude finantseerimisasutuste kaudu kättesaadavaks tehtavate tagatiste ja laenude vormis antav abi;
• Lühiajaline ekspordikrediidikindlustus.

Eesti on juba asunud kujundama ka spetsiifilist nö COVID-19 riigiabi paketti, mille esimene osa on suunatud ettevõtjate likviidsuse parandamiseks, mistõttu pakub riik ettevõtjatele:

• Koostöös pankade ja KredExiga erakorralist käendust olemasolevate laenude teenindamiseks ja uute laenude võtmiseks.
• Koostöös KredExiga erakorralist laenu ettevõtjatele, kellele pank ei ole valmis laenu pakkuma.
• Koostöös Maaelu Edendamise Sihtasutusega põlumajandus-, toiduainetetööstuse- ja maaettevõtjatele (näiteks majutus, toitlustus jne.) käendusi, käibe- ja investeerimis laene ning kapitalirenti. 

KredExi käenduse saamiseks on ettevõtjatel vajalik ühendust võtta oma kodupangaga, kes siis vajadusel kaasab KredExi. Erakorralise KredExi laenu taotlemiseks tuleb ühendust võtta KredExiga otse, kuid laenu väljamaksed saavad alata hinnanguliselt alles aprilli keskpaigas. Maaelu Edendamise Sihtasutuse meetmed selguvad hinnanguliselt aprilli keskpaigas.

Lisaks ettevõtjate likviidsuse parandamisele on riigil plaanis vastu võtta ka täiendav mehhanism ettevõtetele otsetoetuse maksmiseks. Esmase otsetoetuse meetmena on riik plaaninud  kompenseerida märtsis ja aprillis toimuma pidanud, kuid COVID-19 tõttu ära jäänud kultuuri- ja spordiürituste otsesed kulud kuni 3 miljoni euro ulatuses.

Sarnased toetusmehhanismid on kasutusel näiteks ka Taanis ja Saksamaal, kellest viimane on vastu võtnud laiaulatusliku majandussektorite ülese toetusmeetme, mis võimaldab Saksa ettevõtetele maksta kuni 800 000 eurot otsetoetust. Mehhanism katab hinnanguliselt rohkem kui 1000 ettevõtjat ja maksumuseks on hinnanguliselt 45 miljardit eurot.

Kuidas saab Eesti ettevõtja riiki ja iseennast aidata?

Riigi võimalust ettevõtjaid läbi erinevate meetmete toetada reguleerib Euroopa Liidu riigiabi raamistik. Sellega seonduvalt on Euroopa Komisjon selgitanud, et tõlgendab raamistiku käesoleva eriolukorra kontekstis nii paindlikult kui võimalik, eesmärgiga võimaldada rahal jõuda sinna, kus seda on kõige rohkem vaja. See eeldab aga ettevõtjate panust järgnevate toetusmehhanismide väljatöötamisel. Ilma ettevõtjate koostööta on riigil keeruline tagada, et abi jõuaks sinna, kus teda kõige rohkem vaja on.

Teiste liikmesriikide praktika on viimaste nädalate jooksul näidanud, et ettevõtjate ja riigi koostöös on kiire ning operatiivne toetusskeemide rakendamine võimalik. Sellele on oma panuse andnud ka Euroopa Komisjon, kes on riikide riigiabi taotlused lahendanud tavapäraste kuude asemel päevadega. Eeltoodud võrdlemisi kiire lähenemine saab samas juriidilistelt töötada ainult eeldusel, et kõikidele osapooltele langeb ka võimaliku toetusmehhanismi kuritarvitamise risk. Teisisõnu, enne riigiabi saamist on ka ettevõtjal vajalik hinnata, kas võimalik riigiabi piirdub COVID-19 tekitatud kahjude hüvitamisega või kas ettevõtja rikastub riigiabi arvelt. Risk on, et sellisel juhul tuleb tulevikus riigiabi tagasi maksta. Seega tasub ettevõtjatel nii koostööl riigiga kui ka võimalikul riigiabi saamisel käituda läbimõeldult.