Kõik uudised

Vandeadvokaat ja patendivolinik Liina Jentsi: kuidas peatada häbematud kopeerijad?

2020-07-27

Artikkel ilmus 18. juulil 2020 Äripäevas.

Toll saab sekkuda ja intellektuaalomandi rikkumises kahtlustatavad kaubad kinni pidada, kui esitatakse vastav taotlus – seda saab teha nii, et meede rakendub kogu Euroopa Liidus, kirjutab vandeadvokaat Liina Jents.

Uue toote väljamõtlemise ja turule toomise taga on tavaliselt ettevõtja suur töö ja olulised investeeringud. Kui tegemist on väga hea tootega, mida saadab edu, siis võib olla üsna kindel, et õige pea leidub neid, kes proovivad seda toodet järele teha ja teise isiku eduloost kasu lõigata. On neid, kes jäljendavad vaid ideed, kuid kahjuks leidub tihti ka neid, kes lähevad liiga kaugele ning kopeeritakse nii toodet ennast, selle disaini, kaubamärke ja isegi tervet ärimudelit.

Seetõttu on väga oluline, et ettevõtja oleks juba varakult omalt poolt teinud kõik vajaliku oma intellektuaalomandi kaitseks. Kõik asjakohased kaubamärgi ja disaini registreeringute taotlused tuleks esitada juba enne toote turule toomist. Kui toodet on saatnud edu, võib olla selleks juba liiga hilja, sest tootja kaubamärgi või disainilahenduse registreerib enda nimele keegi teine. Praktikas on selliseid juhtumeid ette tulnud.

Oma õiguste kaitsmiseks ja edasise kahju ärahoidmiseks ning rikkumise lõpetamiseks on väga oluline kohe rikkumistele reageerida. Mida varem rikkujatele jälile saadakse, seda suurem on tõenäosus panna ebaseaduslikule tegevusele kiirelt punkt.

Praktikas saab intellektuaalomandi rikkumine tihtipeale õiguste omajale nähtavaks alles siis, kui rikkuja on oma kaubaga juba turule tulnud ja seda tarbijatele pakub. Ebaseaduslikult toodetud kauba turult kõrvaldamine võib olla üsna suur katsumus, mis on tihtipeale ka rahaliselt väga kulukas ettevõtmine. Samuti ei pruugi olla enam võimalik kõigi juba omaniku leidnud toodete turult ülesleidmine.

Et koopia ei jõuaks turule

Tolliasutustel on Euroopa Liidus väga tähtis roll intellektuaalomandi kaitse elluviimisel. Nimelt tellitakse intellektuaalomandit rikkuv kaup tihti väljastpoolt ELi - näiteks Hiinast või Venemaalt. Selleks, et tolliasutus saaks selles rollis olla edukas ja ettevõtjale tema intellektuaalomandi kaitsel abiks, on vaja õiguste omanike aktiivset tegutsemist.

Tolliasutus saab sekkuda ja intellektuaalomandi rikkumises kahtlustatavad kaubad kinni pidada siis, kui tolliasutusele on esitatud meetmete kasutusele võtmise taotlus. Selle taotluse saab esitada Eestis maksu- ja tolliametile siseriikliku taotlusena või ELi-üleselt, et ka teiste liikmesriikide tolliasutused intellektuaalomandit rikkuvate kaupade liikumist jälgiks ja vajadusel vastavad meetmed tarvitusele võtaks.

Meetmete kasutusele võtmise taotluse saab esitada nii autoriõiguse, kaubamärgi, disainilahenduse kui ka patendi õiguste omaja. Teatud tingimustel on taotluse esitamise õigus ka teistel isikutel, nagu näiteks litsentsi saajal või intellektuaalomandi õiguste kollektiivse haldamise organisatsioonil.

Taotluse eesmärk on anda tolliasutustele võimalikult palju informatsiooni nii originaaltoodete kui ka võimalike võltsingute ja rikkujate kohta, et kahtlase kauba korral oleks tolliasutusel lihtsam selline kaup üles leida ja kinni pidada.

Eeldusel, et meetmete võtmise taotlus on esitatud, näeb menetlus praktikas välja nii, et intellektuaalomandi rikkumise kahtlusega kauba kinnipidamisel teavitab maksu-ja tolliamet sellest kauba valdajat ja õiguste omajat. Õiguse omajal on seejärel 10 tööpäeva aega (kergesti rikneva kauba puhul 3 tööpäeva), et teha kindlaks, kas tegemist on intellektuaalomandit rikkuva kaubaga või mitte. Selleks antud tähtaega on vajadusel võimalik 10 tööpäeva võrra pikendada.

Juhul kui õiguste omaja on kirjalikult kinnitanud, et ta on veendunud, et intellektuaalomandit on rikutud ja kaup tuleks hävitada, siis hävitatakse kaup eeldusel, et kauba valdaja on sellega nõustunud või ta ei ole sellele selgesõnaliselt vastu vaielnud.

Kui võimalik rikkuja pole hävitamisega nõus

Juhul kui kauba valdaja on hävitamisele vastu, peab õiguste omaja nimetatud tähtaja jooksul otsustama, et kas alustada menetlust intellektuaalomandi rikkumise kindlakstegemiseks. Eestis on õiguste omajal selleks valikus nii väärteo-, kriminaal- kui ka tsiviilmenetlus. Kindlasti ei tohi kohtusse hagi esitamisel ära unustada, et kui hagi tagamise korras ei taotleta oma õigusi rikkuva kauba arestimist või keeldu maksu-ja tolliametile kauba vabastamiseks, siis võib vaatamata käimasolevale kohtumenetlusele intellektuaalomandit rikkuv kaup siiski ringlusesse sattuda.

Kuigi praktikas on juhtumeid, kus maksu- ja tolliameti töötajad on olnud väga tähelepanelikud ka siis, kui meetmete kasutusele võtmise taotlust esitatud ei ole, ei tasu sellele siiski lootma jääda. Sellistel juhtudel on õiguste omajale tegutsemiseks ettenähtud tähtajad oluliselt lühemad. Õigel ajal reageerimata jätmisel tuleb tolliasutusel ka ilmselgelt ebaseaduslik kaup siiski vabastada. Samuti ei pruugi näiteks mõne teise liikmesriigi tolliasutused olla nii hästi kursis meil Eestis väga tuntud toodetega ja nii jäävadki sellised rikkumised märkamata juhul, kui meetmete võtmise taotlust esitatud ei ole.

Menetluse alustamine rikkumise lõpetamiseks on küll endiselt võimalik ka hiljem, kui õigusi rikkuvad tooted on juba turul, aga sellise kauba ülesleidmine ja turult kõrvaldamine on juba oluliselt keerulisem ja ka kulukam.