Advokaadib\u00fcroo COBALT esindas klienti vaidluses, kus meie b\u00fcroo klient esitas kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti otsusele, millega keelduti talle kui kolmanda riigi kodanikule v\u00e4ljastamast elamisluba elama asumiseks enda Eesti kodanikust alaealise lapse juurde. Ringkonnakohtu otsusega leiti, et v\u00e4lismaalaste seadust tuleb t\u00f5lgendada selliselt, et alaealise lapse vanemal on oma Eesti kodanikust alaealise lapse juurde elama asumiseks siiski \u00f5igus taotleda elamisluba ja seda Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 20 kui v\u00e4lislepingu alusel. Tegemist oli elamisloa v\u00e4ljastamist puudutava p\u00f5him\u00f5ttelise vaidlusega, mis h\u00f5lmas ka Eesti Vabariigi P\u00f5hiseadusega koosk\u00f5la hindamist.<\/p>\n
Pea kaks aastat kestnud protsessi tulemusena j\u00f5ustus l\u00f5puks Tallinna Ringkonnakohtu v\u00e4lismaalaste seaduse rakendamise praktikat muutev otsus, milles soovitakse seadusandjal muuta seadust. Kui seni oli elamisluba v\u00f5imalik taotleda rangelt \u00fcksnes v\u00e4lismaalaste seaduses toodud ammendava loetelu alusel, siis ringkonnakohus laiendas senist k\u00e4sitlust ja leidis, et kolmanda riigi kodaniku elamis\u00f5igus ehk \u00f5igus taotleda elamisluba, v\u00f5ib tuleneda ka Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) artiklist 20.\u00a0 Lisaks, et kuna Eesti riigisisest \u00f5igust tuleb t\u00f5lgendada koosk\u00f5las Euroopa Liidu \u00f5igusega, on ELTL praegusel juhul k\u00e4sitatav v\u00e4lislepinguna VMS \u00a7 118 p 7 t\u00e4henduses. Seejuures senini oli praktikas peetud v\u00e4lislepinguks \u00fcksnes v\u00e4ga limiteeritud hulka v\u00e4lislepinguid, kus oli selgelt elamisloa taotlemise v\u00f5imalus riikide vahel kokku lepitud.<\/p>\n
Ringkonnakohus selgitas, et Euroopa Kohtu seisukoha j\u00e4rgi on ELTL art-ga 20 vastuolus sellised siseriiklikud meetmed, sh Euroopa Liidu kodaniku pereliikmetele elamisloa andmisest keeldumise otsused, mille tagaj\u00e4rjel j\u00e4\u00e4vad liidu kodanikud ilma reaalsest v\u00f5imalusest kasutada p\u00f5hilisi \u00f5igusi, mida nende staatus neile annab (C-34\/09, p 42; C-133\/15, p 61). ELTL art 20 ei anna kolmanda riikide kodanikele mingisuguseid autonoomseid, isiklikke \u00f5igusi, kuid nende \u00f5igused v\u00f5ivad tuleneda liidu kodanike \u00f5igustest (C-133\/15, p 62). Euroopa Kohus on m\u00f6\u00f6nnud, et esineb v\u00e4ga erilisi olukordi, kus hoolimata sellest, et kolmandate riikide kodanike elamis\u00f5igust k\u00e4sitlev teisene \u00f5igus ei ole kohaldatav ja asjaomane liidu kodanik ei ole kasutanud liikumisvabadust, tuleb elamisluba siiski anda kolmanda riigi kodanikule, kes on liidu kodaniku pereliige, kuna muidu kaotaks liidu kodakondsus oma soovitava toime, sest elamisloa andmisest keeldumise tagaj\u00e4rjel oleks see kodanik tegelikult kohustatud lahkuma kogu liidu territooriumilt, mille tagaj\u00e4rjel ta j\u00e4\u00e4ks ilma reaalsest v\u00f5imalusest kasutada p\u00f5hilisi \u00f5igusi, mille kodanikuks olemise staatus talle annab (C-34\/09, p-d 43 ja 44; C-133\/15, p 63).<\/p>\n
Ringkonnakohus soovitas seadusandjal muuta ka seadust, m\u00e4rkides, et \u00f5igusselguse huvides v\u00f5ib olla vajalik t\u00e4psustada v\u00e4lismaalaste seadust ja selle alusel antud m\u00e4\u00e4rusi seoses ELTL artiklis 20 kolmanda riigi kodanikule tuletatud elamis\u00f5igusega. Meie kliendi osas t\u00f5i ringkonnakohus v\u00e4lja, et kliendi t\u00e4htajalise elamisloa taotluse lahendamine ei saa siiski s\u00f5ltuda riigisiseste \u00f5igusaktide muutmisest, sest kaebaja tugineb Euroopa Liidu \u00f5igusele, sh Euroopa Liidu \u00fchele aluslepingule ning Euroopa Kohtu poolt sellele antud t\u00f5lgendusele.<\/p>\n