Patsiendikindlustuse seaduse eeln\u00f5u algatamisega 7. juunil 2019 on Sotsiaalministeerium astunud olulise sammu Eesti tervishoius\u00fcsteemi arengus. See seaduseeln\u00f5u t\u00e4histab p\u00f5him\u00f5ttelist muudatust patsiendikeskse tervishoius\u00fcsteemi loomise suunas, millel on suur m\u00f5ju patsientidele, tervishoiuteenuse osutajatele, tervishoiut\u00f6\u00f6tajatele, kindlustusseltsidele ja \u00fchiskonnale tervikuna.<\/p>\n
Pikalt on arutatud selle \u00fcle, et Eestis ei ole tervishoiuteenuste kvaliteedi hindamise s\u00fcsteemi. 2015. aastal otsustas Riigikontroll mitte viia l\u00e4bi tervishoiuteenuste kvaliteedihindamist, sest nende s\u00f5nul ei olnud Eesti \u00f5igusaktidega kehtestatud isegi p\u00f5hilisi kvaliteedikriteeriume ja j\u00e4lgimiss\u00fcsteemi tervishoiuteenuste hindamiseks. Samuti on \u00fcldiselt teada, et ravivigadest teatamise s\u00fcsteem ei ole olnud t\u00f5hus \u2013 probleemi teravdavad veelgi seadused, mis n\u00e4evad ette tervishoiut\u00f6\u00f6tajate isikliku vastutuse ravivigade korral.<\/p>\n
N\u00fc\u00fcd aga on patsiendikindlustuse reform algatatud selliselt, et see toetub kahele p\u00f5hisambale: tervishoiuteenuse osutajate kohustuslik vastutuskindlustus ning ravivigadest teatamise s\u00fcsteemi loomine. Lisaks on leevendatud tervishoiut\u00f6\u00f6tajate isiklikku vastutust.<\/p>\n
Vastutuskindlustuse omamise kohustus kehtestatakse t\u00f5en\u00e4oliselt k\u00f5igile tervishoiuteenuse osutajatele, kellel on tegevusluba Eestis tegutsemiseks. Vastutuskindlustus peab katma k\u00f5iki tervishoiuteenuseid, mida tervishoiuteenuse osutajad osutavad, ning vastutuskindlustuse olemasolu saab olema eeltingimus tegevusloa v\u00e4ljastamiseks ja omamiseks, et tegutseda Eestis tervishoiuteenuste osutajana.<\/p>\n
Patsiendid ise, nagu ka nende p\u00e4rijad, \u00fclalpeetavad, seaduslikud esindajad ja teatud kolmandad isikud oleksid kindlustuse alusel soodustatud isikud, ning neil isikutel oleks \u00f5igus n\u00f5uda h\u00fcvitist tervishoiuteenuse tagaj\u00e4rjel tekkinud kehavigastuse, tervisekahjustuse v\u00f5i surma korral. Patsiendid saavad \u00f5iguse esitada oma n\u00f5uded patsiendikindlustusfondile, millel on tagasin\u00f5ude\u00f5iguse tervishoiuteenuse osutaja kindlustusandja vastu (kui h\u00fcvitis makstakse patsiendile v\u00e4lja). Patsiendikindlustusfond maksaks patsientide n\u00f5uete alusel h\u00fcvitised v\u00e4lja isegi siis, kui tervishoiuteenuse osutaja on rikkunud oma vastutuskindlustuslepingu s\u00f5lmimise kohustust.<\/p>\n
Tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjon on samuti \u00fcmber korraldatud. Varem tegeles komisjon ravivigade hindamisega, kuid komisjoni otsused ei olnud tervishoiuteenuste osutajatele siduvad ning komisjonil ei olnud mingit reaalset v\u00f5imalust n\u00f5uda kahjude h\u00fcvitamist. N\u00fc\u00fcd aga on komisjonil uus p\u00e4devus: see hakkab tegelema patsientide kaebustega patsiendikindlustusfondi vastu ning saab olema kohustuslik kohtueelne organ lahendamaks patsientide kaebusi patsiendikindlustusfondi vastu.<\/p>\n
Ravivigadest teatamise osas sisaldab uus seaduseeln\u00f5u ettepanekut muuta tervishoiut\u00f6\u00f6tajate kriminaalvastutust. Kui tervishoiut\u00f6\u00f6taja teatab raviveast, v\u00f5ib kriminaalmenetluse selle tervishoiut\u00f6\u00f6taja suhtes l\u00f5petada. Muudatuse eesm\u00e4rgiks on luua mittekaristuslik s\u00fcsteem, mis keskenduks pigem ravivigadest teatamisele kui tervishoiut\u00f6\u00f6tajate karistamisele tehtud vigade eest.<\/p>\n
Antud reformi ei ole k\u00f5igi poolt tervitatud \u00fclevoolava entusiasmiga. Kindlustuskatte suuruseks on m\u00e4\u00e4ratud 100 000 eurot kindlustatu kohta, 300 000 eurot kindlustusjuhtumi kohta ja 3 miljonit eurot kindlustusperioodi kohta. Tervishoiuteenuste osutajad on kritiseerinud patsientidele v\u00f5imaldatava kindlustuskaitse suurust, m\u00e4rkides, et need summad \u00fcletavad kaugelt varasemalt Eesti patsientidele v\u00f5imaldatud kindlustuskaitse tasemeid ning et sellised tasemed suurendaksid m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt kindlustuskulusid, mille tulemuseks oleks tervishoiuteenuste k\u00e4ttesaadavuse alanemine.<\/p>\n
Praeguse seaduseeln\u00f5u kavandatav j\u00f5ustumiskuup\u00e4ev on 1. juuli 2021, kuid enne peab eeln\u00f5u l\u00e4bima pika menetluse valitsuses ja Riigikogus, kus huvitatud osapooltel on v\u00f5imalus v\u00e4ljendada oma seisukohti reformi osas.<\/p>\n