Olukorras, kui maksukohustuslasel on valida kahe tehingu vahel, ei kohusta \u00f5igusnormid teda valima sellist, mille puhul on tasumisele kuuluv maksusumma suurim. Maksukohustuslasel on \u00f5igus korraldada oma tegevus viisil, millega kaasneb v\u00e4ikseim v\u00f5imalik maksukoormus ning riik ei saa seda talle ette heita. K\u00fcsimus saab olla \u00fcksnes selles, kuidas piiritleda lubatud maksude optimeerimise lahendusi ebaausa maksueelise saamisest.<\/p>\n
Riigikohus on viimasel ajal teinud kolm teedrajavat lahendit (3-2-1-82-14, 3-3-1-25-15 ja 3-3-1-12-15), milles on k\u00e4sitletud Eesti \u00fchiskonnas \u00fcsna laialt kasutatavat sotsiaalmaksu optimeerimise (v\u00e4hendamise) lahendust \u2013 juhtimis- v\u00f5i konsultatsiooniteenuste osutamist \u00e4ri\u00fchingute kaudu (n\u00f6 \u201eO\u00dc\u2011tamist\u201c). Kuiv\u00f5rd k\u00f5ik viimased kohtuvaidlused on l\u00f5ppenud maksumaksjale kahjulikult, tasub vaadelda, kus jookseb piir lubatud maksude optimeerimise ja ebaausa maksueelise saamise vahel.<\/p>\n
Kirjeldatud juhtimis- ja konsultatsiooniteenuste osutamine \u00e4ri\u00fchingute kaudu ei ole tegelikkuses midagi muud kui sotsiaalmaksu ja -maksete optimeerimine. Kuna dividendide maksmist sotsiaalmaksuga ei maksustata ja selline maksuvabastus ei s\u00f5ltu sellest, kuidas dividendide aluseks olevat kasumit on teenitud, on \u00e4ri\u00fchingud l\u00f5petanud oma juhtivt\u00f6\u00f6tajatega tavap\u00e4rased t\u00f6\u00f6suhteid reguleerivad lepingud ning s\u00f5lminud nende asemel teenuse osutamise lepingud osa\u00fchingutega, mille on \u00e4sja asutanud samad isikud.<\/p>\n
Maksuhaldur on aastaid p\u00fc\u00fcdnud selliste osa\u00fchingute dividendimakseid varjatud t\u00f6\u00f6tasumakseteks \u00fcmber hinnata, kuid seni pole kohtud sellise k\u00e4sitlusega n\u00f5ustunud. V\u00e4rsketes lahendites aktsepteeris Riigikohus aga maksuhalduri uut lahendust \u2013 juhtimis- ja konsultatsiooniteenuste lepingute alusel saadud summade maksustamist t\u00f6\u00f6j\u00f5umaksudega.<\/p>\n
Eelk\u00f5ige on maksuhalduril tekkinud soov juhtimis- ja konsultatsiooniteenuste lepinguid t\u00f6\u00f6lepinguteks \u00fcmber kvalifitseerida juhul, kui lepingupooled j\u00e4tkavad varem kehtinud t\u00f6\u00f6lepingutest tulenevate kohustuste t\u00e4itmist ning teenust osutav osa\u00fching ei deklareeri t\u00f6\u00f6tasu v\u00f5i juhatuse liikme tasusid, vaid \u00fcksnes dividendiv\u00e4ljamakseid. Sisuliselt on maksuhaldur leidnud, et juhtimis- ja konsultatsiooniteenused on n\u00e4ilikud, kuna neid ei osuta mitte vastavasisulised lepingud s\u00f5lminud \u00e4ri\u00fchingud, vaid selliste osa\u00fchingute juhatuse v\u00f5i n\u00f5ukogu liikmed f\u00fc\u00fcsiliste isikutena.<\/p>\n
Riigikohus kinnitaski sellist seisukohta ja leidis, et tehingute tegelikuks sisuks v\u00f5ivad olla \u00e4ri\u00fchingu ja f\u00fc\u00fcsiliste isikute vahelised t\u00f6\u00f6- ja juhatuse liikme suhted eelk\u00f5ige juhul, kui esinevad j\u00e4rgmised asjaolud:<\/p>\n
1. teenuseid osutavad \u00e4ri\u00fchingud v\u00e4ljastavad teenuse saajast \u00e4ri\u00fchingule arveid igal kuul ja \u00fcldjuhul samas suuruses;
\n2. \u00e4ri\u00fchingud pakuvad teenust ainult v\u00f5i valdavas osas \u00fchele teenuse saajale;
\n3. teenuse saajale tema juhatuse liikmete poolt \u00e4ri\u00fchingute nimel osutatud teenuseks on teenuse saaja n\u00f5ustamine \u00fclesannetes, mida nad t\u00e4idavad juhatuse liikmetena; ja
\n4. teenuste osutamise lepingutel on t\u00f6\u00f6lepingutele omased tunnused.<\/p>\n
See muidugi ei t\u00e4henda, et t\u00e4iendava maksukohustuse m\u00e4\u00e4ramise aluseks saaks edaspidi olla \u00fcksnes asjaolu, et juriidiline isik osutab juhtimis- v\u00f5i konsultatsiooniteenuseid. Riigikohus selgitas, et juhtimisteenuste osutamist \u00e4ri\u00fchingute kaudu tuleb pidada \u00f5igustatuks n\u00e4iteks j\u00e4rgmistel juhtudel:<\/p>\n
1. kui \u00e4ri\u00fchingute grupi haldamiseks on loodud eraldi valdus\u00fching, mille t\u00f6\u00f6tajate t\u00f6\u00f6\u00fclesannete hulga kuulub grupi liikmete juhtimine v\u00f5i n\u00f5ustamine;
\n2. kui juhatuse v\u00f5i n\u00f5ukogu liikmed ei tegutse juhitavas \u00fchingus igap\u00e4evaselt ning nende ameti\u00fclesannete t\u00e4itmiseks vajalikud kulud katab ja t\u00f6\u00f6vahendid tagab teenust osutav \u00e4ri\u00fching;
\n3. kui juhtorgani liige on ametisse nimetatud l\u00fchiajaliselt v\u00f5i ta pakub juhtimisteenust paljudele \u00e4ri\u00fchingutele (eriti n\u00e4iteks juhatust asendavate organite puhul, nagu likvideerija v\u00f5i pankrotihaldur).<\/p>\n
Seega on juhtimis- ja konsultatsiooniteenuste osutamine \u00e4ri\u00fchingu kaudu iseenesest k\u00fcll v\u00f5imalik, kuid \u00f5iguslikult ei ole aktsepteeritav, kui selliste tehingute kaudu saadakse ebaaus maksueelis. Kui ebaausat maksueelist ei saada, on tegemist seadusliku maksuplaneerimisega ning maksuhalduril ei ole v\u00f5imalik tehinguid \u00fcmber hinnata. Riigikohtu s\u00f5num on aga \u00fchene \u2013 juhtimis- ja konsultatsiooniteenuste osutamine \u00fchemehe osa\u00fchingute kaudu toob \u00fcldjuhul kaasa ebaausa maksueelise ja see ei ole \u00f5iguslikult lubatav.<\/p>\n
Karli K\u00fctt
\nAdvokaat<\/p>\n
\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Olukorras, kui maksukohustuslasel on valida kahe tehingu vahel, ei kohusta \u00f5igusnormid teda valima sellist, mille puhul on tasumisele kuuluv maksusumma suurim. Maksukohustuslasel on \u00f5igus korraldada oma tegevus viisil, millega kaasneb v\u00e4ikseim v\u00f5imalik maksukoormus ning riik ei saa seda talle ette..<\/p>\n","protected":false},"author":5,"featured_media":30716,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[28],"country":[84],"class_list":["post-21617","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-uncategorized-et","country-estonia-et"],"acf":[],"yoast_head":"\n