Riigikohtu 2020. aasta mai otsuse number 2-18-6908 asjaolude kohaselt esitas t\u00f6\u00f6taja t\u00f6\u00f6andja vastu n\u00f5ude t\u00f6\u00f6tasu ja puhkuseh\u00fcvitise v\u00e4lja m\u00f5istmiseks. Vaidluse peamiseks k\u00fcsimuseks oli, kas pooled olid s\u00f5lminud t\u00f6\u00f6lepingu v\u00f5i t\u00f6\u00f6v\u00f5tulepingu. T\u00f6\u00f6taja s\u00f5nul olid pooled s\u00f5lminud suulise t\u00f6\u00f6lepingu, mille alusel asus ta t\u00f6\u00f6andja juures t\u00e4iskohaga t\u00f6\u00f6le projektijuhina ning pidi saama t\u00f6\u00f6tasu 1\u00a0500 eurot kuus. Tema t\u00f6\u00f6\u00fclesannete hulka kuulusid muu hulgas ehitusprojektide erit\u00f6\u00f6de juhtimine, klientide, t\u00f6\u00f6j\u00f5u ja ladustamiskohtade otsimine ja korraldamine. Arvestades lepingu sisu, t\u00f6\u00f6 iseloomu ja asjaolu, et t\u00f6\u00f6taja tegi t\u00f6\u00f6andjale t\u00f6\u00f6d alluvussuhtes, oli t\u00f6\u00f6taja hinnangul poolte vahel s\u00f5lmitud t\u00f6\u00f6leping. T\u00f6\u00f6andja oli aga seisukohal, et pooled ei olnud t\u00f6\u00f6suhtes, vaid olid s\u00f5lminud t\u00f6\u00f6v\u00f5tulepingu. Pooled olid varasemalt s\u00f5lminud t\u00f6\u00f6v\u00f5tulepingu t\u00e4htajaga kolm kuud, t\u00e4htaja m\u00f6\u00f6dudes j\u00e4tkus teenuse osutamine t\u00f6\u00f6taja poolt ka neli aastat hiljem. Lepingu kohaselt kohustus t\u00f6\u00f6andja maksma t\u00f6\u00f6tajale tasu 300 eurot kuus. T\u00f6\u00f6andja selgituste kohaselt oli t\u00f6\u00f6taja t\u00f6\u00f6 tegemise aja, viisi ja koha valikult olulisel m\u00e4\u00e4ral iseseisev ega allunud kellegi otsesele juhtimisele ega kontrollile.<\/p>\n
T\u00f6\u00f6lepingu seaduse kohaselt eeldatakse, et kui isik teeb teisele isikule t\u00f6\u00f6d, mille tegemist v\u00f5ib vastavalt asjaoludele oodata \u00fcksnes tasu eest, on tegemist t\u00f6\u00f6lepinguga. Riigikohus on varasemalt korduvalt selgitanud, et juhul, kui lepingulise suhte olemust ei ole v\u00f5imalik selle tunnuste alusel \u00fcheselt m\u00e4\u00e4rata ja t\u00f6\u00f6andja ei t\u00f5enda, et pooled s\u00f5lmisid m\u00f5ne muu lepingu, tuleb leping lugeda t\u00f6\u00f6lepinguks. \u00dcksnes juhul, kui on ilmne, et tegemist ei ole t\u00f6\u00f6lepinguga, loeb kohus s\u00f5ltumata poolte v\u00e4idetest tuvastatuks, et pooled ei s\u00f5lminud t\u00f6\u00f6lepingut.<\/p>\n
Riigikohtu hinnangul ei olnud antud juhul ilmne, et poolte vahel ei olnud s\u00f5lmitud t\u00f6\u00f6leping – projektijuhi t\u00f6\u00f6d on v\u00f5imalik teha nii t\u00f6\u00f6- kui ka m\u00f5ne muu teenuse osutamise lepingu alusel. Seet\u00f5ttu tuli t\u00f6\u00f6andjal t\u00f5endada, et t\u00f6\u00f6taja ei allunud tema juhtimisele ja kontrollile ning oli t\u00f6\u00f6 tegemise viisi, aja ja koha valikul olulisel m\u00e4\u00e4ral iseseisev. Kohus selgitas, et ainu\u00fcksi m\u00f5netine t\u00f6\u00f6taja iseseisvus ei v\u00e4lista, et tegemist on t\u00f6\u00f6lepinguga. Samuti ei ole v\u00f5imalik tuvastada \u00f5igussuhte olemust \u00fcksnes kirjaliku lepingu pealkirja v\u00f5i lepingus kasutatud terminoloogia alusel ega t\u00f6\u00f6v\u00f5tulepingu j\u00e4tkumist asjaolust, et t\u00f6\u00f6taja ei vaidlustanud t\u00f6\u00f6 j\u00e4tkumist p\u00e4rast kokkulepitud t\u00e4htaega. Ei ole v\u00e4listatud, et p\u00e4rast t\u00f6\u00f6v\u00f5tulepingu t\u00e4htaja m\u00f6\u00f6dumist tekkis poolte vahel t\u00f6\u00f6suhe. Riigikohus selgitas, et lepingulise suhte olemuse tuvastamiseks tuleks kogumis arvestada muu hulgas ka j\u00e4rgmiste asjaoludega:<\/p>\n
L\u00f5plikult vaidlust riigikohus siiski ei lahendanud, vaid saatis asja ringkonnakohtule uueks l\u00e4bivaatamiseks. T\u00f6\u00f6tasu osas selgitas kolleegium, et kui poolte vahel oli siiski s\u00f5lmitud t\u00f6\u00f6leping, kannab kirjaliku lepingu s\u00f5lmimata j\u00e4tmise tagaj\u00e4rgede riski t\u00f6\u00f6andja. Kui t\u00f6\u00f6andja ei t\u00f5enda t\u00f6\u00f6tasu suurust, on t\u00f6\u00f6tasuks sarnase t\u00f6\u00f6 eest sarnastel asjaoludel tavaliselt makstav tasu.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Riigikohtu 2020. aasta mai otsuse number 2-18-6908 asjaolude kohaselt esitas t\u00f6\u00f6taja t\u00f6\u00f6andja vastu n\u00f5ude t\u00f6\u00f6tasu ja puhkuseh\u00fcvitise v\u00e4lja m\u00f5istmiseks. Vaidluse peamiseks k\u00fcsimuseks oli, kas pooled olid s\u00f5lminud t\u00f6\u00f6lepingu v\u00f5i t\u00f6\u00f6v\u00f5tulepingu. T\u00f6\u00f6taja s\u00f5nul olid pooled s\u00f5lminud suulise t\u00f6\u00f6lepingu, mille alusel asus..<\/p>\n","protected":false},"author":6,"featured_media":45585,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[28],"country":[84],"class_list":["post-22807","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-uncategorized-et","country-estonia-et"],"acf":[],"yoast_head":"\n