Artikkel ilmus 20.02.2018 \u00c4rip\u00e4evas<\/p>\n
Oma hiljutises, 14. veebruari lahendis t\u00e4psustas riigikohus, millist laadi infot ja dokumente v\u00f5ib osanik osa\u00fchingult n\u00f5uda ning millal saab osanik esitada need n\u00f5uded osa\u00fchingu vastu kohtusse.<\/p>\n
Seaduse j\u00e4rgi on k\u00f5ikidel osa\u00fchingu osanikel, s\u00f5ltumata nende osaluse suurusest, \u00f5igus saada osa\u00fchingu juhatuselt teavet osa\u00fchingu tegevuse kohta ja tutvuda osa\u00fchingu dokumentidega. Juhatus v\u00f5ib osaniku n\u00f5udest keelduda, kui on alust eeldada, et see v\u00f5ib tekitada olulist kahju osa\u00fchingu huvidele. Juhatuse keeldumisel saab osanik n\u00f5uda, et tema teaben\u00f5ude \u00fcle otsustaks osanike koosolek v\u00f5i kohus.<\/p>\n
Mida ei saa k\u00fcsida?<\/strong><\/p>\n Seaduse j\u00e4rgi oleks osanikul justkui \u00f5igus mistahes teabele v\u00f5i dokumentidele, juhul kui selle esitamine ei kahjusta oluliselt osa\u00fchingu huve. Samas on riigikohus n\u00fc\u00fcd t\u00e4psustanud, et osanikul ei ole \u00f5igust teaben\u00f5ude korras k\u00fcsida osa\u00fchingult \u00fcksk\u00f5ik mida.<\/p>\n K\u00fcsida ei saa juhatuse hinnangut mingile olukorrale, nt kas mingi tehing on seaduslik v\u00f5i mitte (selleks on osanikul v\u00f5imalik taotleda erikontrolli). Samuti ei saaks k\u00fcsida ka, mida on kavas teha osanike v\u00f5rdse kohtlemise tagamiseks, ega k\u00fcsida oletuste v\u00f5i prognoosidega seotud k\u00fcsimusi.<\/p>\n Nendest riigikohtu seisukohtadest v\u00f5ib j\u00e4reldada, et osaniku \u00f5igus teabele on piiratud objektiivsete andmete saamisega ehk osanik saab k\u00fcsida reeglina vaid nn faktik\u00fcsimusi.<\/p>\n Milliseid dokumente k\u00fcsida?<\/strong><\/p>\n Dokumentide osas leidis riigikohus, et osanik ei saa n\u00f5uda tutvumist nende dokumentidega, mida ei ole (veel) olemas. Vaidluse korral peab osanik p\u00f5histama, et dokument on olemas ehk osanik peab kohtule veenvalt p\u00f5hjendama, miks selline dokument peaks olemas olema, v\u00f5ttes arvesse iga juhtumi asjaolusid.<\/p>\n Samuti on riigikohus leidnud, et juhatust ei saa kohustada hakata koostama dokumente, mida juhatus muidu koostama ei pea. Kusjuures osanikul ei ole \u00f5igust n\u00f5uda dokumentide \u00fcleandmist talle (nt koopiana), vaid tal on \u00fcksnes \u00f5igus tutvuda dokumentidega.<\/p>\n Tutvumise koha m\u00e4\u00e4ramisel peab kohus v\u00f5tma arvesse nii osaniku kui ka osa\u00fchingu p\u00f5hjendatud huve, \u00fcldreeglina v\u00f5iks tutvumise kohaks olla osa\u00fchingu kontor v\u00f5i muu tegevuskoht.<\/p>\n Millal maksab kohtusse p\u00f6\u00f6rduda?<\/strong><\/p>\n Kohtusse on lubatud teaben\u00f5udega p\u00f6\u00f6rduda vaid juhul, kui osanik on esitanud teaben\u00f5ude juhatusele kohtuv\u00e4liselt, kuid juhatus on kas s\u00f5naselgelt v\u00f5i vaikivalt teaben\u00f5ude rahuldamisest keeldunud. Seega kohtusse v\u00f5ib p\u00f6\u00f6rduda juhatuse keeldumise korral v\u00f5i kui on selge, et juhatus ei vasta teaben\u00f5udele.<\/p>\n Kohtus v\u00f5ib k\u00fcll teaben\u00f5ude taotlust t\u00e4psustada, kuid lubamatu on esitada k\u00fcsimusi v\u00f5i taotleda tutvumist selliste dokumentidega, mida \u00e4ri\u00fchingult ei n\u00f5utud kohtuv\u00e4liselt. Seega kohtusse saab p\u00f6\u00f6rduda \u00fcksnes samasisuliste k\u00fcsimusega, millega oli p\u00f6\u00f6rdutud eelnevalt kohtuv\u00e4liselt juhatuse poole.<\/p>\n Kohtus tuleb osanikul s\u00f5nastada oma taotlused teabe ja dokumentide saamiseks v\u00f5imalikult t\u00e4pselt, kuna kohtulahendi resolutsioon peab olema selge ja kohtut\u00e4ituri poolt t\u00e4idetav ka ilma muu lahendi tekstita. Seejuures on \u00fcldjuhul piisav, kui osanik taotleb tutvumist lepingudokumentidega, mis on piiritletud kindla aja- ja hinnavahemikuga ning konkreetsete isikutega, kelle vahel on lepingud s\u00f5lmitud (nt osa\u00fchingu ja juhatuse liikme vahel).<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" Artikkel ilmus 20.02.2018 \u00c4rip\u00e4evas Oma hiljutises, 14. veebruari lahendis t\u00e4psustas riigikohus, millist laadi infot ja dokumente v\u00f5ib osanik osa\u00fchingult n\u00f5uda ning millal saab osanik esitada need n\u00f5uded osa\u00fchingu vastu kohtusse. Seaduse j\u00e4rgi on k\u00f5ikidel osa\u00fchingu osanikel, s\u00f5ltumata nende osaluse suurusest,..<\/p>\n","protected":false},"author":6,"featured_media":2522,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[28],"country":[84],"class_list":["post-30363","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-uncategorized-et","country-estonia-et"],"acf":[],"yoast_head":"\n