{"id":32389,"date":"2023-11-15T15:23:39","date_gmt":"2023-11-15T13:23:39","guid":{"rendered":"https:\/\/www.cobalt.legal\/?p=32389"},"modified":"2023-11-15T15:34:59","modified_gmt":"2023-11-15T13:34:59","slug":"monika-koolmeister-ja-andres-haavik-digitaalne-sularaha-astub-riskide-kiuste-sammu-edasi","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.cobalt.legal\/et\/news-cases\/monika-koolmeister-ja-andres-haavik-digitaalne-sularaha-astub-riskide-kiuste-sammu-edasi\/","title":{"rendered":"Monika Koolmeister ja Andres Haavik: “Digitaalne sularaha” astub riskide kiuste sammu edasi"},"content":{"rendered":"

Artikkel avaldati 31. oktoobril \u00c4rip\u00e4evas<\/a><\/em><\/p>\n

Euroopa Keskpank (EKP) langetas 18. oktoobril otsuse liikuda digitaalse euro projekti uurimisetapist ettevalmistusetappi. Vastavalt EKP n\u00f5ukogu otsusele alustatakse uue etapiga juba 1. novembril. Selle uudise valguses on paslik planeeritavat digitaalse euro projekti l\u00e4hemalt uurida.<\/em><\/p>\n

Digitaalse euro (digieuro) loomise plaanist on n\u00fc\u00fcdseks r\u00e4\u00e4gitud juba mitmeid aastaid. Analoogne riiklik digitaalne raha on juba praegugi kasutusel n\u00e4iteks Hiinas (e-CNY). Digieuro programm sai suurema hoo sisse 2021. aasta juulis, kui EKP algatas digieuro uurimisetapi, mis l\u00f5ppeski n\u00fc\u00fcd 18. oktoobril. T\u00e4iendavalt on Euroopa Komisjon 28. juunil 2023.a esitanud ka algsed seadusandlikud ettepanekud digieuro seadusliku maksevahendina kasutusele v\u00f5tuks. Digieuro loojad on peamiselt vana Euroopa riike silmas pidades digieuros eesm\u00e4rgina n\u00e4inud finantstehnoloogia arengut ja lihtsamaid, \u00fcle-euroopalisi, turvalisi makseid. Eesti perspektiivist, kus suur osa makseid toimub v\u00e4lkmaksetena, tekib k\u00fcsimus, kas digieuro loomine tekitab lisav\u00e4\u00e4rtust. Edukaks digieuro kasutuselev\u00f5tuks on vaja k\u00f5rvaldada projekti kitsaskohad ja riskid v\u00f5imalikult h\u00e4sti maandada.<\/p>\n

Millega on tegemist ning milliseid eesm\u00e4rke see kannab?<\/strong><\/p>\n

Digitaliseeritud euro n\u00e4ol oleks tegemist keskpangarahaga, mida emiteeriks ja tagaks Euroopa Keskpank \u2013 igal ajahetkel on isikul v\u00f5imalik k\u00f5ik oma digieurod vahetada keskpangas sularaha v\u00f5i muude rahaliste vahendite vastu. Seega on digieuro n\u00e4ol sisuliselt tegemist riigi poolt 100% tagatud maksevahendiga.<\/p>\n

Oluline on mainida, et digieuro v\u00f5ib esmapilgul segamini ajada kommertspangas avatud pangakontol hoitavate vahenditega. Sellest hoolimata on tegemist pangakontost eraldi hoitavate maksevahenditega, mille kasutamine ei n\u00f5ua isegi traditsioonilise pangakonto olemasolu. T\u00e4psemad detailid on veel selgumisel, kuid k\u00e4esoleval hetkel paistab, et digieurodega maksmiseks on vajalik vaid nutiseadme v\u00f5i f\u00fc\u00fcsilise maksekaardi olemasolu (tasub t\u00e4hele panna, et anon\u00fc\u00fcmne ei saa digieurokonto ikkagi olla). Planeeritud digieuro v\u00f5imaldaks makseid teha nii veebip\u00f5hiselt (nt nagu krediitkaardiga) kui ka v\u00f5rguv\u00e4liselt ehk interneti\u00fchenduseta. Viimasel juhul on peamiseks eeliseks sularahaga sarnaselt anon\u00fc\u00fcmsus \u2013 j\u00e4relevalveasutustel puuduks info, kelle vahel ning millisel alusel raha liikus. See t\u00e4hendab, et digieurokonto omanikel on nutiseadmete vahendusel v\u00f5imalik \u00fcksteise vahel makseid sooritada anon\u00fc\u00fcmselt. K\u00f5ige mugavam ning v\u00f5ib-olla ka olulisem v\u00f5iks digieuro kasutuselev\u00f5tmine olla just nimelt kohtades, mis siiani on arveldanud ainult sularahas (nt erinevad m\u00fc\u00fcgikohad turul v\u00f5i treeningud).<\/p>\n

Projekti on kannustanud peamiselt see, et vastavalt EKP uuringutele on sularahakasutus pidevalt kahanemas ning \u00fcle poole euroala tarbijatest eelistavad elektroonilisi makseid sularahamaksetele.\u00a0 Sularaha ja m\u00fcnte ei ole siiski plaanis \u00e4ra kaotada, vaid digieuro n\u00e4ol peaks olema tegemist pigem sularaha t\u00e4ienduse (v\u00f5i edasiarendusega). Euroopa Keskpank on v\u00e4lja toonud, et projekti eesm\u00e4rkideks on innovatsiooni ja EL-i majanduse digitaliseerimise toetamine. Digieuro kasutuselev\u00f5tuga on EL-il plaanis \u00e4ra hoida v\u00e4hem reguleeritud makselahendustega tasumine (nagu nt kr\u00fcptovarad), ning suurendada finantskaasatust t\u00e4nu maksevahendite valiku ja konkurentsi suurenemisele.<\/p>\n

Sularaha osakaalu v\u00e4henemise valguses v\u00f5imaldaks digieuro kasutuselev\u00f5tt suurendada finantskaasatust just isikutel, kes on siiani harjunud kasutama vaid sularaha. Digieurot oleks v\u00f5imalik kasutada ilma traditsioonilist pangakontot avamata, interneti\u00fchenduseta ning tasuta. Siiski ei ole Eesti m\u00f5istes tegemist suure probleemiga, mis vajaks tingimata lahendamist. Vastavalt uuringutele on meil v\u00f5rreldes Euroopa keskmisega sularaha kasutamise osakaal ca 10% v\u00e4iksem ja inimesed kasutavad kaardimakseid selle v\u00f5rra rohkem. Rahandusminister Mart V\u00f5rklaeva s\u00f5nul oleks digieuro n\u00e4ol tegemist t\u00e4nuv\u00e4\u00e4rse lisav\u00f5imalusega maksete tegemisel. Digieuro projekt kannab k\u00fcll p\u00f5hjendatud eesm\u00e4rke, kuid projektis on veel teatud kitsaskohti ja riske \u2013 allj\u00e4rgnevalt toomegi v\u00e4lja, millised on \u00a0\u00a0meie hinnangul peamised.<\/p>\n

Millised on projekti riskid ja potentsiaalsed kitsaskohad?<\/strong><\/p>\n