Riigikohtu tsiviilkolleegium v\u00e4ljendas oma 04.11.2015. a otsuses kohtuasjas nr 3-2-1-120-15 uuenduslikke seisukohti v\u00f5la\u00f5igusseaduse hea usu p\u00f5him\u00f5tte ning kahjuh\u00fcvitisi piiravate s\u00e4tete rakendamise kohta h\u00fcvitiste v\u00e4ljam\u00f5istmisel t\u00f6\u00f6lepingute ebaseadusliku l\u00f5petamise korral. Samuti kordas Riigikohus nimetatud asjas \u00fcle oma varasema seisukoha selle kohta, et t\u00f6\u00f6andja, kes on \u00f5igusliku aluseta s\u00f5lminud t\u00e4htajalise t\u00f6\u00f6lepingu, ei saa hiljem tugineda t\u00f6\u00f6taja n\u00f5uete t\u00f5rjumisel sellele, et leping tuleb lugeda t\u00e4htajatuks.<\/p>\n
Hagiavalduse kohaselt asus t\u00f6\u00f6taja (hageja) t\u00f6\u00f6lepingu alusel kostja juurde t\u00f6\u00f6le kokana, t\u00f6\u00f6leping s\u00f5lmiti 2\u2011aastase t\u00e4htajaga. T\u00f6\u00f6andja teatas t\u00f6\u00f6tajale, et t\u00f6\u00f6leping s\u00f5lmitakse t\u00e4htajalisena ajutise t\u00f6\u00f6mahu suurenemise t\u00f5ttu seoses uue men\u00fc\u00fc v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamisega. T\u00f6\u00f6andja \u00fctles t\u00f6\u00f6taja t\u00f6\u00f6lepingu 11 kuud enne t\u00e4htaja saabumist koondamise t\u00f5ttu \u00fcles ning maksis talle v\u00e4lja koondamish\u00fcvitise \u00fche kuu t\u00f6\u00f6tasu suuruses summas. T\u00f6\u00f6taja n\u00f5udis t\u00f6\u00f6lepingu \u00fcles\u00fctlemise h\u00fcvitise maksmist t\u00f6\u00f6lepingu seaduse \u00a7 100 lg 3 alusel, st summas, mis vastas t\u00f6\u00f6taja keskmisele t\u00f6\u00f6tasule t\u00f6\u00f6lepingus kokkulepitud t\u00e4htaja m\u00f6\u00f6dumiseni.<\/p>\n
T\u00f6\u00f6andja teatas, et t\u00f6\u00f6leping tuleb lugeda t\u00e4htajatuks, sest t\u00f6\u00f6 ei olnud ajutise iseloomuga ning lepingu t\u00e4htajalise s\u00f5lmimise p\u00f5hjus oli katseaja pikendamine t\u00f6\u00f6taja sobivuse hindamiseks, kuna t\u00f6\u00f6tajal puudus varasem t\u00f6\u00f6kogemus kokana. Alternatiivselt palus t\u00f6\u00f6andja j\u00e4tta hagi rahuldamata seet\u00f5ttu, et t\u00f6\u00f6tajal ei tekkinud t\u00f6\u00f6lepingu \u00fcles\u00fctlemisega kahju, kuna t\u00e4nu t\u00f6\u00f6andja soovitusele leidis ta uue t\u00f6\u00f6.<\/p>\n
Maa- ja ringkonnakohus rahuldasid t\u00f6\u00f6taja n\u00f5ude t\u00e4ies ulatuses ning leidsid, et h\u00fcvitise v\u00e4hendamiseks puudub \u00f5iguslik alus.<\/p>\n
Riigikohus leidis, et kahjuh\u00fcvitise v\u00e4ljam\u00f5istmisel tuleb lisaks t\u00f6\u00f6lepingu seadusele rakendada ka v\u00f5la\u00f5igusseaduse \u00a7-s\u00a06 s\u00e4testatud hea usu p\u00f5him\u00f5tet, samuti v\u00f5la\u00f5igusseaduse kahju h\u00fcvitamise s\u00e4tteid. H\u00fcvitise v\u00e4ljam\u00f5istmisel t\u00f6\u00f6taja kasuks tuleb muuhulgas arvestada v\u00f5la\u00f5igusseaduse\u00a0\u00a7-s\u00a0127 s\u00e4testatud kahju h\u00fcvitamise eesm\u00e4rki ja ulatust ning kahjuh\u00fcvitisest tuleb maha arvata igasugune kasu, mida kahjustatud isik (t\u00f6\u00f6taja) sai kahju tekitamise tagaj\u00e4rjel. Seega v\u00f5imaldab seadus arvestada t\u00f6\u00f6lepingu seaduse\u00a0\u00a7\u00a0100 lg\u00a03 alusel v\u00e4ljam\u00f5istetava h\u00fcvitise suuruse m\u00e4\u00e4ramisel nt\u00a0asjaoluga, et t\u00f6\u00f6taja s\u00f5lmis p\u00e4rast t\u00e4htajalise t\u00f6\u00f6lepingu \u00fcles\u00fctlemist, aga enne t\u00f6\u00f6lepingus kokkulepitud t\u00e4htaja m\u00f6\u00f6dumist t\u00f6\u00f6andja soovitusel uue t\u00f6\u00f6lepingu teise t\u00f6\u00f6andjaga. Kolleegium leidis, et sellisel juhul v\u00f5ib koosk\u00f5las v\u00f5la\u00f5igusseaduse\u00a0\u00a7-s\u00a06 ja\u00a0\u00a7\u00a0127 lg-s\u00a05 s\u00e4testatuga olla p\u00f5hjendatud t\u00f6\u00f6lepingu seaduse\u00a0\u00a7\u00a0100 lg-s\u00a03 s\u00e4testatud h\u00fcvitise suurust muuta.<\/p>\n
Lisaks kahjuh\u00fcvitise v\u00e4ljam\u00f5istmisel kohaldamisele kuuluvate v\u00f5la\u00f5igusseaduse s\u00e4tete selgitamisele kordas Riigikohus antud asjas ka oma varasemast praktikast tulenevat j\u00e4reldust, et t\u00e4htajalise t\u00f6\u00f6lepingu s\u00f5lminud t\u00f6\u00f6andja ei saa selle lepingu l\u00f5petamisega seotud rahalistest kohustustest vabanemise eesm\u00e4rgil tugineda p\u00e4rast t\u00f6\u00f6lepingu \u00fcles\u00fctlemist asjaolule, et pooltel ei olnud alust t\u00e4htajalist t\u00f6\u00f6lepingut s\u00f5lmida (vt ka Riigikohtu 22. aprilli 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-28-15, p\u00a013). Seega kannab t\u00f6\u00f6andja k\u00f5ik riskid, mis tulenevad t\u00f6\u00f6andja poolt t\u00e4htajalise t\u00f6\u00f6lepingu s\u00f5lmimisest olukorras, kus selleks puudub \u00f5iguslik alus, ning ehkki selline leping loetakse vaidluse korral automaatselt t\u00e4htajatuks, ei anna see t\u00f6\u00f6andjale alust vaielda vastu t\u00f6\u00f6taja n\u00f5uetele, mis seonduvad lepingu t\u00e4htajalisusega.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Riigikohtu tsiviilkolleegium v\u00e4ljendas oma 04.11.2015. a otsuses kohtuasjas nr 3-2-1-120-15 uuenduslikke seisukohti v\u00f5la\u00f5igusseaduse hea usu p\u00f5him\u00f5tte ning kahjuh\u00fcvitisi piiravate s\u00e4tete rakendamise kohta h\u00fcvitiste v\u00e4ljam\u00f5istmisel t\u00f6\u00f6lepingute ebaseadusliku l\u00f5petamise korral. Samuti kordas Riigikohus nimetatud asjas \u00fcle oma varasema seisukoha selle kohta, et..<\/p>\n","protected":false},"author":6,"featured_media":8262,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[28],"country":[84],"class_list":["post-32670","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-uncategorized-et","country-estonia-et"],"acf":[],"yoast_head":"\n