Reedel korraldasime kolleegidele meie vastselt renoveeritud b\u00fcroo ava\u00fcrituse, kus osalesid ka tunnustatud kunstnikud, kelle teosed kaunistavad meie uue b\u00fcroo ruume.<\/p>\n
COBALTil on olnud pikaajaline koost\u00f6\u00f6 KKEK-iga, kes korraldab Eesti paviljoni Veneetsia biennaalil. Enamus Veneetsia biennaalil osalenud kunstnike t\u00f6\u00f6d on eksponeeritud meie b\u00fcroos.<\/p>\n
Oma teostest k\u00e4isid r\u00e4\u00e4kimas Jaan Toomik, Jaanus Samma, Liina Siib, Marko M\u00e4etamm, J\u00fcri Ojaver, Raoul Kurvitz. Lisaks on meie b\u00fcroos \u00fcleval kunstnike Kris Lemsalu, Kaido Ole, Katja Novitskova, D\u00e9nes Farkas, Kristina Norman, Mark Raidpere, Siim-Tanel Annus ja Edith Karlsoni t\u00f6\u00f6d.<\/p>\n
Jaan Toomiku<\/strong> t\u00f6\u00f6dest on meie b\u00fcroos eksponeeritud teos nimega \u201eHamlet\u201c (2021), mida v\u00f5ib pidada klassikaliselt toomik-likuks teoseks nii temaatika kui ka vormi poolest. Teosel on meest kujutatud arhet\u00fc\u00fcpse tegelasena, kes on l\u00f5ksus iseenda olemuses. Pealuu ja raamat viitavad igavikulistele k\u00fcsimustele, kuid pealkiri \u201eHamlet\u201c toob m\u00e4ngu ka kuulsa Taani printsi, kes on enda k\u00fcsimusega \u201eOlla v\u00f5i mitte olla?\u201c eksistentsialismi ajalukku j\u00e4\u00e4dvustanud.<\/p>\n Raoul Kurvitza<\/strong> t\u00f6\u00f6dest on meil \u00fcleval tema tehtud performance<\/em>\u2019id, mis valmisid 1980. aastate l\u00f5pus ja 1990. aastate alguses. Mulaa\u017e on tehtud kolmest t\u00f6\u00f6st \u201e Ma olin Timbuktus\u201c (1988), \u201eArarat\u201c (1991) ja \u201eKui Lord Zarathustra oli noor ja viisakas\u201c (valminud koos R\u00fchm T-ga) (1989). Need teosed on saanud t\u00e4helepanuv\u00e4\u00e4rseks osaks Eesti l\u00e4hiaja kunstiloost. Teoste visuaalset keelt iseloomustab dekadents, rituaalsus ja s\u00fcmbolism. Nende argielust irduvate teoste tegelased on kaunid alasti naised ning frakki v\u00f5i siis hoopis niudev\u00f6\u00f6sse riietatud geeniuskunstnik, kelle riietust meenutav tegevus l\u00f5peb enamasti ikka eksistentsiaalselt absurdse pu\u00e4ndiga.<\/p>\n Siim-Tanel Annuse<\/strong> abstraktsed fraktuursed teosed juhivad t\u00e4helepanu mitmesuguste materjalidega katsetamisele ja k\u00e4elisele puudutuste t\u00e4hendusele. Nii p\u00fc\u00fcab kunstnik viidata sellele, et inimese taju m\u00f5jutavad tema varasemad kogemused, millest alateadlikult ammutatav on ehk t\u00f5ep\u00e4rasemgi kui see, mida parajasti k\u00e4ega katsume.<\/p>\n Siim-Tanel Annus, Jaan Toomik<\/strong> ja Raoul Kurvitz<\/strong> olid oma performance<\/em>\u2019itega 1997. aastal esimesed Eesti esindajad Veneetsia biennaalili, kes toona panid oma n\u00e4ituse kokku kahe n\u00e4dalase etteteavitamisega.<\/p>\n Katja Novitskova<\/strong> teostest kaunistab meie vastuv\u00f5ttu teos \u201eApproximation\u201c (2023) (digitr\u00fckk alumiiniumist raamil, pleksiklaas). Kunstnik alustas oma teostesarja \u201eApproximations\u201c 2012. aastal ning t\u00e4iendab seda pidevalt. Sarja kuuluvad fotoskulptuurid kujutavad suurendatud loomi, linde ja teisi elusolendeid, mis on kujundatud alumiiniumraamile. Mitmed neist kujutistest on p\u00e4rit interneti otsingumootoritest.<\/p>\n Kris Lemsalu<\/strong> keraamika \u201eMoo-Pa\u201c (2021) on justkui kontsentreeritud annus Kris Lemsalu loomingut. V\u00e4iksele pinnale on toodud kokku tegelased ja objektid mitmest teosest. Kunstnik muudab oma kireva elu ja tegemised oma kunsti osaks, nii j\u00f5uavad tema keraamilistesse vormidesse s\u00f5prade kingitused, reisidelt juhuslikult kaasa ostetud n\u00e4iliselt v\u00e4het\u00e4htsad esemed, emotsionaalsed leiud jms. Tema visuaalne keel on s\u00fcrrealistlik ja lopsakas.<\/p>\n Jaanus Samma<\/strong> teostest on \u00fcleval kolm teost tema graafikaseeriast nimedega \u201eJockstrap sinise v\u00e4rviga\u201c, \u201eJockstrap musta v\u00e4rviga\u201c, \u201eJockstrap punase v\u00e4rviga\u201c (2021). Tema graafikaseeria \u00fchendab geikultuuri s\u00fcmbolid ja k\u00e4sit\u00f6\u00f6 traditsioonilise ikonograafia.<\/p>\n Kristina Normani<\/strong> teostest on meie seinal \u201eValge ruumi seeria. Kolm valguskasti\u201c (2023). Kristina Normani valguskastide seeria on v\u00e4ljav\u00f5te tema filmitriloogiast \u201eOrhideliirium\u201c. T\u00e4psemalt p\u00e4rineb see filmist \u201eRip-off\u201c. Filmi keskne motiiv on m\u00f5is kui keskkond, kus armastus troopiliste lillede vastu saab baltisaksa \u00fclikute ja nende teenijate kultuuri \u00fchendusl\u00fcliks.<\/p>\n Liina Siibi<\/strong> fotodest on eksponeeritud tema \u201eNaine v\u00f5tab v\u00e4he ruumi\u201c (2007-2014) seeriast (digitaalselt t\u00f6\u00f6deldud analoogfotod, digifotod, pigmenttinditr\u00fckk). Fotoseeria l\u00e4htekohaks on palgal\u00f5he kohta levinud p\u00f5hjendus, et naistele makstakse v\u00e4hem palka, sest nad vajavadki v\u00e4hem ruumi ja raha.<\/p>\n John Smithi<\/strong> (tegutses kunstnike Kaido Ole ja Marko M\u00e4etamme loodud karakterina) maaliseeriast on eksponeeritud 28 elemendist koosnev piltjutustus, mis kujutab fiktiivset tegelast John Smithi ja tema tegemisi. Isikup\u00e4ratu nimega tegelane oli kunstnike Kaido Ole ja Marko M\u00e4etamme v\u00e4ljam\u00f5eldud Stuttgardist p\u00e4rit geenitehnoloog, keda huvitas keskp\u00e4rasus ning kes selle leidmise lootuses saadeti Raplasse.<\/p>\n Marko M\u00e4etamme<\/strong> teos \u201eLove nr 2\u201c (1993) on m\u00f5jutatud 1960. aastate popkunstist ehk kasutanud on ta v\u00e4rvikirevaid ja lopsakaid kompositsioone. Tema loomingus on pidevalt esil sellised teemad nagu armastus ja perekond, millele viitab ka \u201eLove nr 2\u201c maal.<\/p>\n Edith Karlsoni<\/strong> \u201eS\u00fc\u00fctuse tagasitulek\u201c (2021) (metall, jesmoniit) on skulptuuride grupp, mis avab tee veidrale, kuid paljulubavale uuele maailmale. Tihti on Karlsoni loomingu peategelased loomad, keda ta kasutab s\u00fcmbolitena, mis r\u00e4\u00e4givad peidetud hirmudest, meeleoludest ja raskesti s\u00f5nastatavatest tajudest.<\/p>\n D\u00e9nes Farkase<\/strong> \u201eIlmne paratamatus\u201c (2014) (valguskast 1\/3) on osa seeriast, mis p\u00f5hineb filosoof Ludwig Wittgensteini ainsa arhitektuuriprojekti kasutanud fotot pabermaketist, mis on loodud teksti p\u00f5hjal, milles kirjeldatakse Wittgensteini maja. Keele, t\u00f5lkimise ja t\u00f5lgendamise lab\u00fcrindina illustreerib \u201eIlmne paratamatus\u201c inimese teadusjanu ja \u00fchtlasi k\u00f5ige \u00e4raseletamise l\u00e4bikukkumist.<\/p>\n Mark Raidpere<\/strong> \u201eAutoportree Eloga\u201c, \u201e Autoportree Anu Aa.-ga\u201c, \u201eAutoportree Kiwaga\u201c, \u201eAutoportree Anu L-ga\u201c (1998) seeriast \u201ePortreed 1998\u201c kujutab kunstniku autoportreed, mis on kokku pantud tema 12 s\u00f5bra ja tuttava kunstniku n\u00e4gudest.<\/p>\n J\u00fcri Ojaveri<\/strong> installatsioon \u201eKahe puu vahel\u201c (2009) (puit, ready-made<\/em>, video) koosneb kahest puust tehtud jalgadest ning n\u00f5ukogudeaegsest televiisoriekraanist. Selline argine ja k\u00e4ep\u00e4rane materjalik\u00e4sitlus on Ojaveri loomingule v\u00e4ga omane. Installatsiooni video kujutab kunstniku silmi, mis vaatajat pingsalt j\u00e4lgivad, olles pitsitatud kahe puu vahele.<\/p>\n <\/p>\n Allikas: Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus (https:\/\/cca.ee\/<\/a>)<\/p>\n\n\t\t