{"id":36214,"date":"2024-04-24T16:00:55","date_gmt":"2024-04-24T13:00:55","guid":{"rendered":"https:\/\/www.cobalt.legal\/?p=36214"},"modified":"2025-08-12T14:00:27","modified_gmt":"2025-08-12T11:00:27","slug":"kutsehaigestumisest-tulenevad-kahjunouded-mida-saab-tooandja-teha-oma-oiguste-kaitseks","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.cobalt.legal\/et\/news-cases\/kutsehaigestumisest-tulenevad-kahjunouded-mida-saab-tooandja-teha-oma-oiguste-kaitseks\/","title":{"rendered":"Kutsehaigestumisest tulenevad kahjun\u00f5uded \u2013 mida saab t\u00f6\u00f6andja teha oma \u00f5iguste kaitseks?"},"content":{"rendered":"

Artikkel avaldati 8. aprillil 2024 personaliuudised.ee<\/a> portaalis<\/em><\/p>\n

Kutsehaigestumisest tulenevad kahjun\u00f5uded – mida saab t\u00f6\u00f6andja teha oma \u00f5iguste kaitseks? On t\u00f5si, et kutsehaigestumine \u00e4hvardab peamiselt suure f\u00fc\u00fcsilise koormusega, korduvate liigutuste ja \u00fclekoormust p\u00f5hjustavate sundasendite profiiliga t\u00f6\u00f6tajaid. Seega ei pruugi f\u00fcsioloogiliste ohuteguritega mitte kokku puutavate t\u00f6\u00f6keskkondade puhul oodata, et kutsehaigestumise teema v\u00f5ib tegelikult aktuaalseks muutuda peaaegu igas t\u00f6\u00f6kohas. Nimelt v\u00f5ib kutsehaigestumine olla p\u00f5hjustatud v\u00e4ga erinevatest teguritest, sh olla respiratoorse iseloomuga (nt allergia, astma, kasvajatega seotud), nakkusliku v\u00f5i parasitoosse iseloomuga v\u00f5i olla kantud ps\u00fchhosotsiaalsetest ohuteguritest (nt stressih\u00e4ired). Samuti p\u00e4\u00e4dib t\u00f6\u00f6taja kutsehaigestumine sageli t\u00f6\u00f6andja vastu kahju h\u00fcvitamise n\u00f5ude esitamisega. Seega on igal t\u00f6\u00f6andjal m\u00f5istlik kutsehaigestumisega seotud teemasid teadvustada. Kutsehaiguste ennetamise aluseks ja garantiiks on p\u00f5him\u00f5te \u201ekodu olgu korras\u201c ehk t\u00f6\u00f6tervishoiu- ja -ohutuse alased n\u00f5uded peavad olema j\u00e4rjepidevalt t\u00e4idetud. Mida teha aga siis, kui t\u00f6\u00f6tajal on kutsehaigus juba tuvastatud v\u00f5i veelgi enam, postkasti saabub kahju h\u00fcvitamise n\u00f5ue?<\/p>\n

Olulised sammud tuleb teha juba enne kahjun\u00f5ude saamist<\/strong><\/p>\n

Kutsehaigestumise kohta t\u00f6\u00f6tervishoiuarstilt teatise saamine toob kaasa kaks menetlust kutsehaigestumise asjaolude ja p\u00f5hjuste v\u00e4ljaselgitamiseks: alati t\u00f6\u00f6andja uurimise ning enamasti ka T\u00f6\u00f6inspektsiooni uurimise. Uurimised kulgevad tavaliselt paralleelselt, seejuures k\u00fcsib T\u00f6\u00f6inspektsioon t\u00f6\u00f6andjalt asjakohast informatsiooni (nt riskianal\u00fc\u00fcside, juhendamiste, tervisekontrolli korralduse jm kohta) ning v\u00f5tab oma j\u00e4relduste tegemisel mh arvesse t\u00f6\u00f6andja poolt uurimise k\u00e4igus esitatud andmeid. T\u00f6\u00f6andja peab silmas pidama, et temapoolse uurimise t\u00e4iendavaks eesm\u00e4rgiks on ka samalaadsete juhtumite kordumise v\u00e4ltimine ja vajalike abin\u00f5ude rakendamine.<\/p>\n

M\u00f5lema uurimise tulemused m\u00f5jutavad seejuures oluliselt v\u00f5imalikku j\u00e4tkumenetlust ehk t\u00f6\u00f6taja kahju h\u00fcvitamise n\u00f5ude menetlust. N\u00e4iteks, kui T\u00f6\u00f6inspektsiooni j\u00e4reldusotsuses on mustvalgel kirjas, et t\u00f6\u00f6andja on t\u00f6\u00f6tervishoiu ja -ohutuse n\u00f5udeid rikkunud, on t\u00f6\u00f6andjal ka juhul, kui t\u00f6\u00f6andja selliste j\u00e4reldustega ei n\u00f5ustu, edasises kahjun\u00f5ude menetluses hoopis keerulisem positsioon. Seega juhul, kui t\u00f6\u00f6andja pole oma \u00f5iguste kaitsmiseks vajalikke esmaseid samme astunud juba kutsehaiguse tuvastamise etapis (t\u00f6\u00f6tervishoiuarstile omapoolse k\u00e4sitluse ja seda toetavate asjaolude esitamisega), tuleb hiljemalt kutsehaigestumise uurimise faasis teha k\u00f5ik, et selgitada v\u00e4lja t\u00f6\u00f6taja haigestumise asjaolud ning v\u00f5imalusel esile tuua ja t\u00f5endada, et t\u00f6\u00f6andja on k\u00f5iki oma kohustusi kohaselt t\u00e4itnud. Muuhulgas tuleks v\u00e4lja selgitada, kas ja milline roll on kutsehaigestumises t\u00f6\u00f6tajal endal ning kas arvesse on v\u00f5etud teiste v\u00f5imalike varasemate t\u00f6\u00f6andjate roll. Sellised asjaolud tuleks kajastada uurimise kohta koostatavas t\u00f6\u00f6andja raportis ning selgitada vajadusel lahti t\u00f6\u00f6andja uurimiskokkuv\u00f5ttes (mille v\u00f5ib raportile vabas vormis lisada). Arvestades kutsehaigestumise uurimise tulemuste t\u00e4htsust edasises menetluses, on soovitav kaasata ka \u00f5igusn\u00f5ustaja uurimise menetlusse.<\/p>\n

Kahjun\u00f5ude menetluse meelespea \u2013 kutsehaigus ei t\u00e4henda alati t\u00f6\u00f6andja vastutust<\/strong><\/p>\n

\u00dcsna levinud eksiarvamuse kohaselt toob kutsehaiguse tuvastamine automaatselt kaasa t\u00f6\u00f6andja vastutuse kutsehaigusest t\u00f6\u00f6tajale tekkinud kahju eest. Oleme sageli kohanud praktikat, kus
\nt\u00f6\u00f6andjatelt n\u00f5utakse ulatuslikke kahjuh\u00fcvitisi ainu\u00fcksi p\u00f5hjendusel, et kutsehaigus kui selline on ju tuvastatud. Sellest siiski ei piisa. T\u00f6\u00f6andja vastutab kutsehaiguse eest ning tal v\u00f5ib olla kahjuh\u00fcvitise maksmise kohustus juhul, kui lisaks tuvastatud kutsehaigusele on t\u00f6\u00f6andja oma kohustusi rikkunud, esineb p\u00f5hjuslik seos rikkumise ja kutsehaiguse tekkimise vahel (ehk kutsehaiguse tekkimine on t\u00f6\u00f6andja rikkumise tagaj\u00e4rg) ning t\u00f6\u00f6tajale on tekkinud kahju. On t\u00f5si, et t\u00f6\u00f6andja peab sellistes vaidlustes arvestama tavap\u00e4rasest suurema t\u00f5endamiskoormusega – kui t\u00f6\u00f6tajal on tekkinud kutsehaigus ja ta on t\u00f5endanud p\u00f5hjusliku seose t\u00f6\u00f6andja tegevuse (sh tegevusetuse) ja talle kutsehaigusega tekkinud kahju vahel, peab t\u00f6\u00f6andja t\u00f5endama, et ta on t\u00f6\u00f6ohutuse n\u00f5udeid t\u00e4itnud. Samas on kohtupraktikas kinnitust leidnud, et kutsehaigus v\u00f5ib tekkida ka normaalsete t\u00f6\u00f6tingimuste korral olenemata sellest, et t\u00f6\u00f6andja on oma kohustused t\u00f6\u00f6tajale ohutute ja tervislike t\u00f6\u00f6tingimuste tagamisel t\u00e4itnud. Kutsehaigus v\u00f5ib seejuures olla tekkinud ka t\u00f6\u00f6taja enda s\u00fc\u00fcl (nt t\u00f6\u00f6taja ise on oma tervisekaebuseid varjanud, j\u00e4tnud kasutamata t\u00f6\u00f6 lihtsustamiseks ja tervise hoidmiseks etten\u00e4htud abivahendid v\u00f5i puhkepausid) v\u00f5i muudel p\u00f5hjustel, mis ei s\u00f5ltu t\u00f6\u00f6andjast, sh m\u00f5ne teise t\u00f6\u00f6andja tegevuse v\u00f5i tegevusetuse t\u00f5ttu. Seega on alati oluline kontrollida t\u00f6\u00f6andja vastutuse eelduste t\u00e4itmist ning samuti kahjun\u00f5ude p\u00f5hjendatust ja t\u00f5endatust ning n\u00f5ude esitamise t\u00e4htaegsust.<\/p>\n

T\u00f6\u00f6andja p\u00f5hikohustused, kui t\u00f6\u00f6tajal on tuvastatud kutsehaigus<\/strong><\/p>\n