Artikkel ilmus 30. augustil 2024 \u00c4rip\u00e4evas.<\/p>\n
Aktsion\u00e4ride ja osanike jaoks on praktikas tihti mureks, kas ja kuidas neil \u00f5nnestub enda osalusega \u00e4ri\u00fchingust ka dividende saada. Riigikohus on oma v\u00e4rskemas praktikas p\u00f5hjalikult tegelenud dividendide jaotamise n\u00f5ude\u00f5iguse probleemidega.<\/p>\n
Esmalt lahendas Riigikohus AS P\u00e4rnu REV kaasuses k\u00fcsimust, millised v\u00f5imalused on aktsiaseltsil mitte maksta aktsion\u00e4rile dividende v\u00e4lja olukorras, kus dividendi maksmine on juba \u00fcldkoosolekul otsustatud, kuid peale seda aktsiaseltsi majanduslik olukord halveneb selliselt, et ei v\u00f5imalda (enam) dividendi maksta.<\/p>\n
Seaduse j\u00e4rgi on aktsion\u00e4ril \u00f5igus n\u00f5uda \u00fcldkoosoleku poolt juba otsustatud dividendi v\u00e4ljamaksmist. Seda otsust ei saa hiljem uue otsusega olematuks muuta, ilma et k\u00f5ik aktsion\u00e4rid sellega n\u00f5ustuksid.<\/p>\n
Siiski leidis Riigikohus, et olukord on teine, kui juba otsustatud dividendi v\u00e4ljamaksmine tooks kaasa aktsiaseltsi maksej\u00f5uetuks muutumise v\u00f5i maksej\u00f5uetuse tekkimise ohu.<\/p>\n
Taolisel juhul on aktsion\u00e4ri poolt dividendi v\u00e4ljamaksmise n\u00f5udmine vastuolus tema lojaalsuskohustusega aktsiaseltsi suhtes. Sellises olukorras tuleb eelistada \u00fchingu \u00fcldisi huve, s.o \u00fche aktsion\u00e4ri huvile tuleb eelistada aktsiaseltsi tegutsema j\u00e4\u00e4mist.<\/p>\n
Riigikohus asus seisukohale, et aktsiaseltsil on \u00f5igus esitada aktsion\u00e4ri dividendin\u00f5udele ajutine vastuv\u00e4ide kuni majandusliku olukorra paranemiseni. Olukorras, kus majanduslik seis on aga halvenenud nii, et dividendi saaks maksta \u00fcksnes osaliselt, on ka \u00f5igus keelduda maksmisest vaid osaliselt, k\u00f5iki aktsion\u00e4re v\u00f5rdselt koheldes.<\/p>\n
Samuti on juhul, kui suurem osa aktsion\u00e4re on \u00fcldkoosolekul otsustanud loobuda oma dividendin\u00f5udest, aktsiaseltsil taolises olukorras \u00f5igus n\u00f5uda ka \u00fclej\u00e4\u00e4nud aktsion\u00e4ridelt oma n\u00f5udest loobumist ning keeldumise korral kohtu kaudu seda n\u00f5usolekut neilt ka hageda.<\/p>\n
O\u00dc FCC Betoonit\u00f6\u00f6d kaasuses on Riigikohus leidnud ka seda, et juhatuse liige ei v\u00f5i osanike otsuse alusel dividende v\u00e4lja maksta, kui \u00e4ri\u00fchingul on ajatamata maksuv\u00f5lg ning olemasolevast varast ei j\u00e4tku selle tasumiseks. Oluline on aga silmas pidada, et see kohtulahend puudutab juhatuse liikme kohustusi ega \u00fctle midagi \u00e4ri\u00fchingu enda kohustuse kohta juba vastu v\u00f5etud dividendiotsust t\u00e4ita.<\/p>\n
Kolmas oluline hiljutine lahend on Eesti Traat O\u00dc kaasus, kus Riigikohus selgitas, kas ja kuidas on osa\u00fchingu osanikel v\u00f5imalik kasumit jaotada mitte vastavalt nende osaluste proportsioonile, vaid v\u00f5ttes hoopis arvesse n\u00e4iteks osanike tegelikku t\u00f6\u00f6panust.<\/p>\n
Seaduse j\u00e4rgi makstakse osanikule osa kasumist (dividend) v\u00f5rdeliselt tema osa nimiv\u00e4\u00e4rtusega, kui p\u00f5hikirjaga ei ole ette n\u00e4htud teisiti. Seadus ei n\u00e4e ette, et dividendi saamiseks peaks osanik \u00fcldse mingi t\u00f6\u00f6panuse andma, tegemist ongi passiivse omanikutuluga. Tihtilugu aga tunnevad suuremat t\u00f6\u00f6panust andvad osanikud, et \u00f5iglane oleks n-\u00f6 tegeliku t\u00f6\u00f6 tegijatele maksta ka suurem osa kasumist, kui neile, kes lasevad teistel kogu t\u00f6\u00f6 \u00e4ra teha.<\/p>\n
Sellega seoses selgitas Riigikohus, et osa\u00fchingu osanikud v\u00f5ivad t\u00f5epoolest p\u00f5hikirjas otsustada jaotada kasumit ka mittev\u00f5rdeliselt osaluste suurusega. See aga eeldab, et:<\/p>\n
Ilmselt on p\u00f5hikirja reegel piisavalt m\u00e4\u00e4ratletud juhul, kui p\u00f5hikirjas on kirjas konkreetsed osalusest erinevad protsendid puhaskasumist \u00fchele ja teisele osanikule.<\/p>\n
Neljandaks tasub m\u00e4rkida, et t\u00e4naseks ei ole muutunud Riigikohtu poolt juba pea 10 aastat tagasi v\u00f5etud seisukoht, et seaduse j\u00e4rgi on aktsiaseltsil kohustus maksta aktsion\u00e4ridele dividendi \u00fcldse vaid juhul, kui \u00fcldkoosolek on sellise otsuse vastu v\u00f5tnud. See t\u00e4hendab, et v\u00e4ikeaktsion\u00e4ril, kes soovib saada aktsiaseltsist kasumit, ei ole v\u00f5imalik n\u00f5uda \u00e4ri\u00fchingult hea usu p\u00f5him\u00f5ttele tuginedes dividendi maksmise otsuse vastuv\u00f5tmist.<\/p>\n
Kohtupraktikas on selle \u00fcle edasi vaieldud, n\u00f5udes muuhulgas ka aktsion\u00e4ride\/osanike lepingus kokku lepitut. T\u00e4naseni ei ole kohtud sellist dividendide n\u00f5ude\u00f5igust aga (veel) j\u00f5ustanud. Kui kaasaktsion\u00e4r v\u00f5i osanik dividendikokkulepet rikub, on \u00fcldjuhul v\u00f5imalik esitada \u00fcksnes leppetrahvin\u00f5udeid. Seda ka ainult siis, kui selles on kokku lepitud. Dividendikokkuleppe t\u00e4itmist kohtu kaudu saavutada on keeruline.<\/p>\n
Riigikohus on oma praktikas siiski leidnud , et kohus saab lugeda kohtuotsusega tehtuks osanike otsuse, kui osanikel oli seadusest, p\u00f5hikirjast vm \u00f5iguslikust alusest tulenev kohustus teatud viisil h\u00e4\u00e4letada, kuid nad ei teinud seda.<\/p>\n
Sellise otsuse tegemiseks peab kohtul \u00f5iguslikke vahendeid kasutades, s.t lepingut v\u00f5i seadust t\u00f5lgendades, olema v\u00f5imalik tuvastada, millise konkreetse ja kindla sisuga tahteavalduse pidi isik tegema. Seda ei ole kohtul v\u00f5imalik teha olukorras, kus kostjal on diskretsiooni\u00f5igus tahteavalduse sisu m\u00e4\u00e4ramiseks ning puuduvad \u00f5iguslikud kriteeriumid, et kindlaks teha, millisel konkreetsel viisil sellist diskretsiooni\u00f5igust teostada tuleks. Nii ei ole kohtul v\u00f5imalik ega lubatud teostada aktsion\u00e4ride\/osanike asemel diskretsiooni\u00f5igust otsustamaks \u00e4ri\u00fchingu juhtimisega seotud majanduslikke k\u00fcsimusi, mille hulka kuulub ka v\u00e4lja makstavate dividendide (suuruse) m\u00e4\u00e4ramine.<\/p>\n
Kokkulepitud dividendi n\u00f5ude\u00f5iguse kohtu kaudu j\u00f5ustamisel v\u00f5iks edulootus suurem olla juhul, kui:<\/p>\n
Taolisel juhul on enam lootust, et s\u00f5lmitud dividendikokkulepet on ka kohtu kaudu hiljem v\u00f5imalik p\u00e4riselt j\u00f5ustada. T\u00e4nane kohtupraktika ei ole seda v\u00f5imalust veel \u00fcheselt kinnitanud. Kuid v\u00e4rskemaid Riigikohtu seisukohti arvesse v\u00f5ttes v\u00f5iks peatselt sellise lahendini j\u00f5udmise osas juba palju optimistlikum olla kui 10 aastat tagasi.<\/p>\n
<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Artikkel ilmus 30. augustil 2024 \u00c4rip\u00e4evas. Aktsion\u00e4ride ja osanike jaoks on praktikas tihti mureks, kas ja kuidas neil \u00f5nnestub enda osalusega \u00e4ri\u00fchingust ka dividende saada. Riigikohus on oma v\u00e4rskemas praktikas p\u00f5hjalikult tegelenud dividendide jaotamise n\u00f5ude\u00f5iguse probleemidega. Esmalt lahendas Riigikohus AS..<\/p>\n","protected":false},"author":12,"featured_media":39561,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[28],"country":[84],"class_list":["post-39559","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-uncategorized-et","country-estonia-et"],"acf":[],"yoast_head":"\n