Artikkel ilmus 10. juunil 2024 Delfi \u00c4rilehes.<\/p>\n
Riigikogu arutab Euroopa Liidu ECN+ direktiivi \u00fclev\u00f5tmist, mille eesm\u00e4rk on anda Konkurentsiametile rohkem j\u00f5udu kartellide ja monopolide j\u00e4relevalveks. 28. mail kuulas Riigikogu majanduskomisjon erinevaid osapooli, et otsustada, kas konkurentsirikkumiste trahvide \u00fclev\u00f5tmine peaks j\u00e4tkuma haldusmenetluses v\u00f5i v\u00e4\u00e4rteomenetluses.<\/p>\n
Majanduskomisjoni istungil osalesid komisjoni liikmed ning esindajad justiitsministeeriumist, \u00f5iguskantsleri kantseleist, Konkurentsiametist, ettev\u00f5tlusorganisatsioonidest ja advokatuurist. Haldusmenetlust toetas vaid justiitsministeerium, samas kui k\u00f5ik teised kutsutud k\u00fclalised pooldasid v\u00e4\u00e4rteomenetlust v\u00f5i pidasid seda v\u00e4hemalt v\u00f5imalikuks.<\/p>\n
R\u00f5\u00f5m oli komisjoni istungil n\u00e4ha, et majanduskomisjoni esimees t\u00f5des vajadust hinnata v\u00f5rdlevalt v\u00e4\u00e4rteomenetluse ja haldusmenetluse p\u00f5histe lahenduste plusse ja miinuseid ning nende sobival kujul vastuv\u00f5tmise v\u00f5imalikke ajaraame, et otsustada Eesti \u00f5iguskorda paremini sobiv lahendus. On kahetsusv\u00e4\u00e4rne, et justiitsministeeriumi poolt ei ole sellist v\u00f5rdlevat anal\u00fc\u00fcsi siiani tehtud, kuigi juba 2020. koostasid Tartu \u00dclikooli \u00f5igusteadlased p\u00f5hjaliku anal\u00fc\u00fcsi, mis selgelt eelistas v\u00e4\u00e4rteomenetlust. Justiitsministeeriumi valitud haldustrahvi lahendustee on saanud aastate jooksul sedav\u00f5rd t\u00f5sist kriitikat. Tagasi vaadates ei ole dokumentide p\u00f5hjal v\u00f5imalik aru saada, kelle initsiatiivil ja milliste anal\u00fc\u00fcside p\u00f5hjal selline \u00f5igusloomealane otsus aastaid tagasi tehti. T\u00e4naseks aga oleme olukorras, kus Eesti riigile tiksub igap\u00e4evaselt direktiivi \u00fclev\u00f5tmisega viivitamise eest kahjun\u00f5ue.<\/p>\n
K\u00f5ike seda arvesse v\u00f5ttes seisab Riigikogul p\u00e4rast v\u00f5rdleva anal\u00fc\u00fcsi tulemuste selgumist ees oluline otsus \u2013 kas j\u00e4tkata kriitikat p\u00e4lvinud haldustrahvidega v\u00f5i n\u00e4ha trahvid ette v\u00e4\u00e4rteomenetluses, mis on hiljuti l\u00e4binud uuenduskuuri. On oluline m\u00f5ista, et haldustrahvide kehtestamine t\u00e4hendaks p\u00f5him\u00f5ttelist muudatust Eesti \u00f5iguskorras, m\u00f5jutades ettev\u00f5tjaid laiemalt kui ainult konkurentsik\u00fcsimustes.<\/p>\n
Ettev\u00f5tjate kaitse riigi omavoli vastu<\/strong><\/p>\n Ettev\u00f5tlusorganisatsioonid ootavad etten\u00e4htavat ja stabiilset ettev\u00f5tluskeskkonda. \u00d5iguskantsleri kantselei n\u00f5unik selgitas majanduskomisjonile, et haldustrahvide lubamine Eesti \u00f5igusesse tooks need ka finantsj\u00e4relevalvesse, maksu\u00f5igusesse ja andmekaitsesse. Haldustrahvide kehtestamine muudaks Eesti haldusmenetlust p\u00f5him\u00f5tteliselt. Kui seni on haldusmenetluse eesm\u00e4rk olnud isikute kaitsmine riigi omavoli eest, siis haldustrahvide kehtestamisega muutuks haldusmenetlus karistavaks.<\/p>\n Tartu \u00dclikooli \u00f5igusteadlased leiavad, et haldusmenetluse valiku taga on ametkondlik usk, et v\u00e4\u00e4rteoasjades on t\u00f5endamise standard liiga k\u00f5rge ning halduskohtus on v\u00f5imalik v\u00e4hemate t\u00f5enditega m\u00e4\u00e4rata suuremaid trahve. Selline m\u00f5tteviis ei ole \u00f5igusriiklikult aktsepteeritav ning j\u00e4tab ettev\u00f5tjad riigi omavoli eest kaitseta. Paraku ei ole selline mure pelgalt akadeemiline, kuna isegi ajakirjanduses on ilmunud j\u00e4relevalveametite esindajate seisukohti, kust v\u00f5ib aimata meeleolusid, mis juba ette k\u00e4sitavad ettev\u00f5tjaid \u00f5igusrikkujatena. Selline ametkondlik m\u00f5tlemine n\u00e4itab, et kartused v\u00f5imalike ametkondlike kuritarvituste osas ei pruugi olla alusetud.<\/p>\n Enese mittes\u00fc\u00fcstamise \u00f5igus<\/strong><\/p>\n Riigikogu menetluses olevas haldustrahvi eeln\u00f5us on endiselt ulatuslikud vastuolud p\u00f5hiseadusega, millele on viidanud Riigikohus, \u00f5iguskantsler, advokatuur, \u00f5igusteadlased ja ettev\u00f5tlusorganisatsioonid.<\/p>\n Haldustrahvi keskne p\u00f5him\u00f5te, et ettev\u00f5tjad peavad menetlusliku trahvi \u00e4hvardusel andma Konkurentsiametile teavet ja andmeid ka juhul, kui see v\u00f5ib neid s\u00fc\u00fcstada, ei ole koosk\u00f5las p\u00f5hiseadusega. Enese mittes\u00fc\u00fcstamise \u00f5igus on kohtumenetlus\u00f5igus, mida tunnustatakse Eestis ka juriidiliste isikute puhul. Justiitsministeerium ei jaga seda vaadet ning on enese mittes\u00fc\u00fcstamise \u00f5iguse sisustamisel l\u00e4inud kaugemale direktiivis ja Euroopa Liidu kohtupraktikas n\u00f5utust.<\/p>\n Eeln\u00f5u l\u00e4heb EL \u00f5iguse n\u00f5uetest kaugemale<\/strong><\/p>\n EL \u00f5igus ei n\u00f5ua eeln\u00f5u vastuv\u00f5tmist sellisel kujul. Advokatuuri konkurentsi\u00f5iguse komisjon on r\u00f5hutanud, et EL \u00f5igus on mitmes aspektis \u00fcle kullatud (st \u00fcletab etten\u00e4htud n\u00f5udeid). Olgu neist siin mainitud vaid m\u00f5ned.<\/p>\n – Direktiiv kehtib ainult piiri\u00fclestele rikkumistele, kuid eeln\u00f5uga soovitakse seda laiendada ka siseriiklikele juhtumitele.<\/p>\n – Justiitsministeerium on esitanud vastuolulisi seisukohti f\u00fc\u00fcsilistele isikutele sunniraha \u00e4hvardusel teaben\u00f5uete esitamise osas. \u00dchelt poolt n\u00f5ustub ministeerium, et f\u00fc\u00fcsilistele isikutele peab olema tagatud enese mittes\u00fc\u00fcstamise \u00f5igus, kuid samas leiab, et f\u00fc\u00fcsilisele isikule, kes ei ole menetlusalune isik, peab saama esitada teaben\u00f5udeid samas ulatuses nagu juriidilisele isikule. See t\u00e4hendab, et t\u00f6\u00f6tajatele ei ole tagatud enese mittes\u00fc\u00fcstamise privileeg ning neid saaks menetluse takistamise eest trahvida. Seda aga direktiiv ei n\u00f5ua.<\/p>\n – Direktiivi kohaselt peaks Konkurentsiametil olema \u00f5igus l\u00e4biotsimisel teha andmekandjatest koopiaid, kuid eeln\u00f5uga n\u00e4hakse ette \u00f5igus v\u00f5tta andmekandjad kaasa.<\/p>\n – Olulise vahendi omaja kohustuste ja raamatupidamisliku erin\u00f5ude t\u00e4itmata j\u00e4tmise eest n\u00e4hakse eeln\u00f5us ette 10% suurune haldustrahv, kuigi nende koosseisude eest direktiiv \u00fcldse trahvimist ei n\u00f5ua.<\/p>\n Kokkuv\u00f5te<\/strong><\/p>\n EL \u00f5iguse \u00fclekuldamine on vastuolus valitsuse EL poliitika prioriteetidega, mis kiideti heaks valitsuse 22.06.2023 istungil. ELi karistus\u00f5iguse kujundamisel tuleks piirduda miinimumn\u00f5uete harmoniseerimisega. Eesti peab s\u00e4ilitama \u00f5iguse valida menetlusliiki ja -korda, mis sobib tema karistus\u00f5iguse alusp\u00f5him\u00f5tetega. V\u00e4ltida tuleb haldustrahvi m\u00f5istega Eesti karistus\u00f5iguse s\u00fcsteemi ulatuslikku muutmist.<\/p>\n Seega on Riigikogul paslik kuulata koosk\u00f5lastusringilt saadud tagasisidet ja teha valik v\u00e4\u00e4rteomenetluse kasuks, andes justiitsministeeriumile suuna, mis oleks koosk\u00f5las valitsuse seisukohtadega.<\/p>\n <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" Artikkel ilmus 10. juunil 2024 Delfi \u00c4rilehes. Riigikogu arutab Euroopa Liidu ECN+ direktiivi \u00fclev\u00f5tmist, mille eesm\u00e4rk on anda Konkurentsiametile rohkem j\u00f5udu kartellide ja monopolide j\u00e4relevalveks. 28. mail kuulas Riigikogu majanduskomisjon erinevaid osapooli, et otsustada, kas konkurentsirikkumiste trahvide \u00fclev\u00f5tmine peaks j\u00e4tkuma..<\/p>\n","protected":false},"author":12,"featured_media":39568,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[28],"country":[84],"class_list":["post-39581","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-uncategorized-et","country-estonia-et"],"acf":[],"yoast_head":"\n