European Procurement & Public Private Partnership Law Review ajakirjas avaldati Tartu \u00dclikooli tsiviil\u00f5iguse kaasprofessori Mari Ann Simovarti ja meie juristi Marit Piirisaare kirjutatud artikkel \u201cCorrecting Mistakes and Clarifying Ambiguities in Public Procurement Tenders: The Case of Estonia\u201d.<\/p>\n
Mariti s\u00f5nul on artikli sisu, nagu selle pealkirigi k\u00f5neleb, riigihanke menetluses ettev\u00f5tjate esitatud dokumentide parandamise ja selgitamise v\u00f5imalustest p\u00e4rast nende esitamise t\u00e4htp\u00e4eva. Artikkel sisaldab n\u00e4iteid ja anal\u00fc\u00fcsi Eesti kohtute ja riigihangete vaidlustuskomisjoni praktikast ning h\u00f5lmab nii protseduurilisi kui ka sisulisi aspekte selgituste k\u00fcsimisel.<\/p>\n
Artikli s\u00fcndi \u00f5igustab hankijatele tuttav v\u00e4ljakutse \u2013 millisel juhul v\u00f5imaldada ettev\u00f5tjate t\u00e4htaegselt esitatud dokumentide parandamist v\u00f5i selgitamist ja kuidas seda teha nii, et see oleks koosk\u00f5las v\u00f5rdse kohtlemise, l\u00e4bipaistvuse ja proportsionaalsuse p\u00f5him\u00f5tetega. Arvestades, et direktiivid ega riigihangete seadus ei anna selleks konkreetseid juhised, on kohtute ja riigihangete vaidlustuskomisjoni praktika teedrajava t\u00e4hendusega.<\/p>\n
Artiklis leiab k\u00e4sitlust muuhulgas hankija kohustus kasutada talle antud diskretsiooni ettev\u00f5tjatelt selgitusi k\u00fcsida. Eraldi alapeat\u00fckk on hankija v\u00f5imalusest piirata ettev\u00f5tjatelt selgituste k\u00fcsimist, esitades riigihanke alusdokumentides s\u00f5naselgelt vastavasisuline regulatsioon. \u00dchtlasi on selles esitatud kohtupraktikal p\u00f5hinevad n\u00e4ited, millal ei ole lubatud t\u00e4htaegselt esitatud dokumente parandada v\u00f5i selgitusi arvesse v\u00f5tta, sest see oleks esitatud dokumentide sisuline muutmine, aga ka formaalsete vigade parandamise v\u00f5imalustest ning pakkumuse maksumuse parandamisest.<\/p>\n
Artikli valmimise kohta kommenteerib kaasautor Marit Piirisaar j\u00e4rgmiselt: \u201eIdee autor on minu magistrit\u00f6\u00f6 juhendaja Mari Ann Simovart, kes tegi ettepaneku arendada magistrit\u00f6\u00f6st Eesti kohtute ja vaidlustuskomisjoni praktikat h\u00f5lmav teadusartikkel. Algul tundus mulle selle realiseerimine \u00fcsna t\u00f5sine v\u00e4ljakutse, aga meeldivas koost\u00f6\u00f6s idee autoriga j\u00f5udis see teostuseni. Kindlasti on selline ettepanek tudengitele v\u00f5imalus oma kirjutamisoskust arendada ja magistrit\u00f6\u00f6 koostamiseks tehtud pingutustest t\u00e4iendavat v\u00e4\u00e4rtust luua. Samas tuleb t\u00f5deda, et initsiatiiv selliste artiklite kirjutamiseks saab pigem tulla juhendajalt, mist\u00f5ttu s\u00f5ltub paljuski sellest, kuidas sellistesse algatustesse ja koost\u00f6\u00f6sse suhtub juhendaja v\u00f5i \u00fclikool. Minu kogemus on \u00fcksnes positiivne ja seet\u00f5ttu loodan, et sellest saavad innustust teisedki magistrit\u00f6\u00f6 juhendajad ja magistrandid.\u201c<\/p>\n