Eelmisel aastal algatatud kliimaseaduse avalikkuse ette toodud eeln\u00f5u on tekitanud laialdast vastukaja. Eeln\u00f5ule on saadetud \u00fcle 900 ettepaneku 61 erinevalt organisatsioonilt, seejuures on tagasisidet saatnud nii ettev\u00f5tjad, teadlased kui ka keskkonna\u00fchendused. Allj\u00e4rgnev annab kokkuv\u00f5tte peamistest seni esitatud ettepanekutest ja murekohtadest.<\/p>\n
<\/p>\n
Liialt madalad ambitsioonid.<\/strong> Keskkonna\u00fchendused on v\u00e4lja toonud, et eeln\u00f5us seatud kasvuhoonegaaside heitkoguste v\u00e4hendamise eesm\u00e4rgid on liiga madalad ja ei vasta rahvusvahelistele kliimaeesm\u00e4rkidele. \u00dchtlasi on erinevad osapooled r\u00f5hutanud eeln\u00f5u vastuolu riikliku energia- ja kliimakavaga, mis n\u00e4eb 2030. aastaks ette heitmete 70%-se v\u00e4henemise v\u00f5rreldes 1990. aastaga. Kliimaseaduse eeln\u00f5u seevastu seab sama ajavahemiku eesm\u00e4rgiks \u00fcksnes 59%\u2011se v\u00e4henemise. Samaaegselt on kritiseeritud asjaolu, et eeln\u00f5u ei anna selget \u00fclevaadet, kuidas ning kui suures ulatuses on tarvis vajalikke investeeringuid teha kliimaeesm\u00e4rkide saavutamiseks.<\/p>\n M\u00f5jusid on ebapiisavalt hinnatud. <\/strong>Nii ettev\u00f5tjad kui teadlased on kritiseerinud eeln\u00f5u kiirukat koostamist ja leidnud, et eeln\u00f5us ei ole piisavalt hinnatud meetmete m\u00f5ju eri sektoritele. Kindlate andmete ja uuringute puudumine \u00f5\u00f5nestab omakorda ettev\u00f5tjate jaoks h\u00e4davajalikku \u00f5igus- ja investeerimiskindlust.<\/p>\n Seadusesse tuleks lisada vastutuse jaotus koos selgemate juhistega. <\/strong>Ettev\u00f5tjad on toonitanud, et kliimaeesm\u00e4rkide saavutamiseks on vaja selgemalt defineerida ka eri poolte rollid ja vastutus. Niisamuti on leitud, et eeln\u00f5us on vaja selgemini v\u00e4lja tuua toetusmeetmed, mis aitavad ettev\u00f5tetel kliimaeesm\u00e4rke t\u00e4ita.<\/p>\n Terav kriitika p\u00f5levkivit\u00f6\u00f6stuse erandile<\/strong>. Eeln\u00f5u lubab p\u00f5levkivisektoril j\u00e4rgmise 10 aasta jooksul oma heitkoguseid m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt suurendada, mille eesm\u00e4rk on Kliimaministeeriumi kantsleri s\u00f5nul mitte raisku lasta Eesti Energia investeeringut uude \u00f5litehasesse. Keskkonna\u00fchendused on kritiseerinud erandi tegemisel l\u00fchiajaliste majandushuvide t\u00e4itmiseks rahvusvaheliste lepete minetamist ning r\u00f5hutanud v\u00e4ljapakutud lahenduse vastuolu Pariisi kliimaleppega. Samuti on leitud, et p\u00f5levkivit\u00f6\u00f6stusele tuleks seada eraldi heitkoguste v\u00e4hendamise eesm\u00e4rgid.<\/p>\n <\/p>\n Lisaks on tagasisides esitatud mitmeid konkreetseid ettepanekuid:<\/strong><\/p>\n \u00a0<\/strong><\/p>\n Hetkel tegeleb ministeerium laekunud tagasiside l\u00e4bit\u00f6\u00f6tamisega \u2013 tulevik n\u00e4itab, kas ja millise osaga sellest edaspidi arvestatakse.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" Eelmisel aastal algatatud kliimaseaduse avalikkuse ette toodud eeln\u00f5u on tekitanud laialdast vastukaja. Eeln\u00f5ule on saadetud \u00fcle 900 ettepaneku 61 erinevalt organisatsioonilt, seejuures on tagasisidet saatnud nii ettev\u00f5tjad, teadlased kui ka keskkonna\u00fchendused. Allj\u00e4rgnev annab kokkuv\u00f5tte peamistest seni esitatud ettepanekutest ja murekohtadest…<\/p>\n","protected":false},"author":14,"featured_media":41157,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[28],"country":[84],"class_list":["post-41156","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-uncategorized-et","country-estonia-et"],"acf":[],"yoast_head":"\n\n