Koroonaviiruse leviku t\u00f5kestamiseks antud erinevad soovitused liikumise piiramiseks ja sotsiaalsete kontaktide minimeerimiseks ning t\u00e4iendavalt kehtestatud kohustuslikud liikumispiirangud m\u00f5jutavad oluliselt kaubandus- ja teenindussektori \u00fc\u00fcrnike tegevust. Paljud ettev\u00f5tted (sh kinod, \u00f6\u00f6klubid, etendusasutused, konverentsikorraldajad, spordisaalid, spaad, veekeskused\u00a0aga ka kaubanduskeskused) on kohustatud eriolukorra meetmete t\u00f5ttu oma uksed sulgema. Lisaks otseselt keelatud tegevustele on paljud ettev\u00f5tjad (nt hotellid, restoranid, erinevad poed) sunnitud olude sunnil kaaluma uste sulgemist vabatahtlikult, kuna lihtsalt k\u00fclastajaid ei k\u00e4i. M\u00f5ned on seda juba teinud, teistel seisavad rasked otsused alles ees.<\/p>\n
Olukorras, kus \u00fc\u00fcrnik oma \u00e4ri ajada ei saa, tekib nii \u00fc\u00fcrileandjal kui \u00fc\u00fcrnikul k\u00fcsimus, kas \u00fc\u00fcrnik peab j\u00e4tkama \u00fc\u00fcri ja k\u00f5rvalkulude maksmist. Esmalt tuleks \u00fcle kontrollida, kas ja kuidas on selliseid olukordi reguleeritud \u00fc\u00fcrilepingus. Kui \u00fc\u00fcrilepingust vastust ei leia, tuleb p\u00f6\u00f6rduda seaduse regulatsiooni poole. \u00dc\u00fcrniku esmane loomulik reaktsioon sellises situatsioonis on tuginemine v\u00e4\u00e4ramatu j\u00f5u esinemisele ja keelduda selle alusel \u00fc\u00fcri maksmisest. Iseenesest v\u00f5iksid koroonaviirusega kaasnevad piirangud ja muud m\u00f5jud teatud lepinguliste suhete kontekstis t\u00e4hendada v\u00e4\u00e4ramatu j\u00f5u esinemist, ent \u00fc\u00fcrnikku \u00fc\u00fcri maksmisest see ilmselt siiski ei vabastaks. Nimelt on kohtupraktikas ja \u00f5igusalases kirjanduses asutud seisukohale, et rahalise kohustuse puhul ei tule v\u00e4\u00e4ramatule j\u00f5ule tuginemine reeglina k\u00f5ne alla. See v\u00f5iks tulla k\u00f5ne alla siis, kui makset ei ole reaalselt v\u00f5imalik sooritada (nt v\u00e4lismaksete piirangu t\u00f5ttu v\u00f5i makses\u00fcsteemi mittetoimimise t\u00f5ttu), aga praegu sellist olukorda pole. Seega ei saa eelduslikult \u00fc\u00fcrnikud praeguses situatsioonis \u00fc\u00fcri maksmisest v\u00e4\u00e4ramatu j\u00f5u t\u00f5ttu keelduda.<\/p>\n
Samas v\u00f5ib \u00fc\u00fcrnikel olla v\u00f5imalik tugineda muudele lahendustele, et p\u00e4\u00e4seda \u00fc\u00fcri maksmisest v\u00f5i saada \u00fc\u00fcrialandust. V\u00f5la\u00f5igusseaduses on muu hulgas s\u00e4tted (\u00a7 278 ja \u00a7 296 lg 1), mille kohaselt ei pea \u00fc\u00fcrnik maksma \u00fc\u00fcri ega kandma k\u00f5rvalkulusid ajavahemiku eest, mil \u00fc\u00fcrnik ei saanud asja sihtotstarbeliselt kasutada asja kasutamise takistuse t\u00f5ttu. Seadus ei t\u00e4psusta, kas selline takistus peab olema kuidagi \u00fc\u00fcrileandja m\u00f5jusf\u00e4\u00e4ris v\u00f5i piisab, kui \u00fc\u00fcrnik takistuse eest ei vastuta. \u00d5igusalases kirjanduses on m\u00e4\u00e4ratletud sellist takistust kui asjast v\u00e4ljaspool olevat negatiivset asjaolu, nt kohaliku v\u00f5imu poolt juurdep\u00e4\u00e4sutee sulgemist remondi t\u00f5ttu. Kas koroonaviiruse t\u00f5ttu kehtestatud viibimiskeeld v\u00f5iks ka olla sellise takistusena k\u00e4sitatav, on t\u00e4na ebaselge (vabatahtlikult suletavate \u00fc\u00fcripindade puhul poleks see s\u00e4te niikuinii kohaldatav). Vaadates seaduse regulatsiooni tervikuna, v\u00f5iks pigem arvata, et nii pole m\u00f5eldud, sest vastav takistus peaks mingilgi m\u00e4\u00e4ral j\u00e4\u00e4ma \u00fc\u00fcrileandja m\u00f5jusf\u00e4\u00e4ri. Ent samas ei saa ka v\u00e4listada kohtute poolt sellise t\u00f5lgenduse toetamist, et antud s\u00e4ttega on j\u00e4etud asja kasutamise v\u00f5imatuse risk selle omaniku kanda, vaatamata sellele, kas tal vastava asjaolu \u00fcle mingit m\u00f5ju on v\u00f5i ei ole.<\/p>\n
Kui eeltoodud s\u00e4tteid rakendada ei saa, siis v\u00f5ib \u00fc\u00fcrnikul siiski tekkida \u00f5igus n\u00f5uda v\u00f5la\u00f5igusseaduse \u00a7 97 alusel lepinguliste kohustuste vahekorra muutumise t\u00f5ttu \u00fc\u00fcrilepingu muutmist, et taastada poolte kohustuste esialgne vahekord. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-179-15 m\u00e4rkinud, et eelduslikult s\u00f5lmivad pooled lepingu ootuses, et majanduskeskkond p\u00fcsib stabiilsena ning seet\u00f5ttu on pooltel v\u00f5imalik \u00fc\u00fcrilepingut t\u00e4ita. Kui igakuine kokku lepitud \u00fc\u00fcr osutub majanduskriisi tingimustes\u00a0 turuhinnast m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt k\u00f5rgemaks, v\u00f5ib olla tegemist kohustuste vahekorra olulise muutumisega, mis \u00f5igustab lepingu tingimuste korrigeerimist. Hetkel ei ole k\u00fcll veel tegemist majanduskriisi situatsiooniga, ent kui \u00fc\u00fcrniku \u00e4ris koroonaviiruse t\u00f5ttu enam k\u00fclastajaid ei k\u00e4i ja seet\u00f5ttu on vastava \u00fc\u00fcripinna \u00fc\u00fcri turuhind oluliselt v\u00e4henenud, siis v\u00f5ib olla \u00fc\u00fcrnikul \u00f5igus n\u00f5uda \u00fc\u00fcri alandamist. Samas tuleb m\u00e4rkida, et V\u00d5S \u00a7 97 kohaldamisele on seatud mitmeid lisatingimusi ning samuti pole senise praktika p\u00f5hjal selge, kas see on rakendatav ka l\u00fchiajaliste h\u00e4irete puhul. Seega ei saa see praktikas lihtne lahendus olema, ent \u00e4\u00e4rmise h\u00e4da korral v\u00f5ib anda \u00fc\u00fcrnikule teatud \u00f5lek\u00f5rre.<\/p>\n
Kui siiski ka V\u00d5S \u00a7 97 ei peaks \u00fc\u00fcrnikule \u00fc\u00fcri alandamiseks \u00f5igust andma, siis j\u00e4\u00e4b talle veel v\u00f5imalus kaaluda, kas ehk ei esine m\u00f5juvat p\u00f5hjust \u00fc\u00fcrilepingu \u00fcles\u00fctlemiseks V\u00d5S \u00a7 313 t\u00e4henduses. Kui negatiivne m\u00f5ju \u00fc\u00fcrniku tegevusele on oluline ja pikaajaline, siis ilmselt saaks \u00fc\u00fcrnik senise kohtupraktika valguses lepingu l\u00f5petada, sest Riigikohus on lubanud lepingu l\u00f5petamist isegi olukorras, kus m\u00f5juv p\u00f5hjus on tingitud \u00fc\u00fcrnikust endast (viimasel juhul on k\u00fcll \u00fc\u00fcrnik kohustatud h\u00fcvitama \u00fc\u00fcrileandjale lepingu ennet\u00e4htaegse l\u00f5petamisega tingitud kahju). Samas ei ole l\u00f5petamis\u00f5iguse osas \u00fcheselt selge, millised negatiivsed m\u00f5jud peab \u00fc\u00fcrnik \u00e4ra kannatama ning millisest hetkest saaks ta lepingust vabaneda.<\/p>\n
Kuna seaduse regulatsioon ega kohtupraktika v\u00e4ga selgeid juhiseid tekkinud olukorraga tegelemiseks ei anna, siis tuleks \u00fc\u00fcrilepingu pooltel esimese eelistusena omavahel konstruktiivselt kokku leppida, kuidas riske jaotada ja keeruline periood \u00fcle elada. Kui kokkuleppele ei j\u00f5uta, v\u00f5ib pooli oodata ees pikk ja keerukas vaidlus, mis ilmselt ei tule kummalegi kasuks.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Koroonaviiruse leviku t\u00f5kestamiseks antud erinevad soovitused liikumise piiramiseks ja sotsiaalsete kontaktide minimeerimiseks ning t\u00e4iendavalt kehtestatud kohustuslikud liikumispiirangud m\u00f5jutavad oluliselt kaubandus- ja teenindussektori \u00fc\u00fcrnike tegevust. Paljud ettev\u00f5tted (sh kinod, \u00f6\u00f6klubid, etendusasutused, konverentsikorraldajad, spordisaalid, spaad, veekeskused\u00a0aga ka kaubanduskeskused) on kohustatud eriolukorra meetmete..<\/p>\n","protected":false},"author":6,"featured_media":44697,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[28],"country":[84],"class_list":["post-44696","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-uncategorized-et","country-estonia-et"],"acf":[],"yoast_head":"\n