{"id":50594,"date":"2025-12-09T12:14:23","date_gmt":"2025-12-09T10:14:23","guid":{"rendered":"https:\/\/www.cobalt.legal\/?p=50594"},"modified":"2025-12-09T12:14:23","modified_gmt":"2025-12-09T10:14:23","slug":"vandeadvokaat-tavo-tiits-alliansshanked-jouavad-eestis-uhe-rohkem-toolauale-aga-seadus-pole-veel-valmis","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.cobalt.legal\/et\/news-cases\/vandeadvokaat-tavo-tiits-alliansshanked-jouavad-eestis-uhe-rohkem-toolauale-aga-seadus-pole-veel-valmis\/","title":{"rendered":"Vandeadvokaat Tavo Tiits: alliansshanked j\u00f5uavad Eestis \u00fche rohkem t\u00f6\u00f6lauale, aga seadus pole veel valmis"},"content":{"rendered":"

Artikkel ilmus 4. novembril 2025 \u00c4rip\u00e4eva Ehitusuudistes<\/em><\/p>\n

Kuigi allianssmudel toob taristuehitusse uusi v\u00f5imalusi ja uue koost\u00f6\u00f6kultuuri, ei ole riigihangete seadus ja ehituslepingute tavap\u00f5him\u00f5tted veel selle loogikale kohandatud, t\u00f5des advokaadib\u00fcroo COBALT vandeadvokaat Tavo Tiits Taristuehituse konverentsil.<\/p>\n

Eestis on alliansshanked j\u00f5udnud esmakordselt praktilisse faasi \u2013 Rail Baltica p\u00f5hitrassi ja Sindi-Lodja silla projekteerimise ning ehitushange viidi l\u00e4bi allianss mudeli alusel. T\u00e4naseks on m\u00f5lemas hankes s\u00f5lmitud ka hankelepingud. \u201eAllianss eeldab paindlikkust ja eesm\u00e4rgip\u00f5hist juhtimist, kuid meie \u00f5igusruum k\u00e4sitleb ehituslepinguid endiselt t\u00f6\u00f6v\u00f5tuna,\u201c \u00fctles Tiits. Tema s\u00f5nul seisavad hankijad ja t\u00f6\u00f6v\u00f5tjad n\u00fc\u00fcd silmitsi olukorraga, kus uus koost\u00f6\u00f6mudel tuleb rakendada vana seaduse raamides.<\/p>\n

Koost\u00f6\u00f6 asemel vastasseisust v\u00e4lja<\/strong><\/p>\n

Tiits selgitas, et allianss on koost\u00f6\u00f6l p\u00f5hinev hankemudel, kus tellija, projekteerija ja t\u00f6\u00f6v\u00f5tja tegutsevad juba projekti arendusfaasist alates \u00fchtse meeskonnana, jagades riske ja kasu. \u201eTavaline t\u00f6\u00f6v\u00f5tt on vastandlik \u2013 \u00fcks tellib, teine t\u00e4idab ja kolmas kontrollib. Alliansis t\u00f6\u00f6tavad k\u00f5ik \u00fche lepingu alusel ehitusprojekti elluviimise nimel,\u201c s\u00f5nas Tiits.<\/p>\n

Rail Balticu praktika: esimene samm uue mudeli poole<\/strong><\/p>\n

COBALT osales Rail Balticu p\u00f5hitrassi alliansshanke \u00f5igusn\u00f5ustamisel ja vaidlustusmenetluses. \u201eKui edukad pakkujad kevadel v\u00e4lja kuulutati, j\u00e4rgnes kohe vaidlus. \u00d5nneks l\u00f5ppes see kiiresti ja t\u00e4na on lepingud allkirjastatud,\u201c r\u00e4\u00e4kis Tiits. Vaidlus puudutas koost\u00f6\u00f6v\u00f5imekuse ja projektijuhtimise eest hindepunktide andmist hankija poolt etteantud hindamiskriteeriumi alusel. \u201eVAKO leidis, et hankija p\u00f5hjendas oma otsuseid ja hindepunktide andmist korrektselt \u2013 see n\u00e4itab, et ka subjektiivseid hindamiskriteeriume saab \u00f5igusp\u00e4raselt rakendada,\u201c \u00fctles ta.<\/p>\n

Tiitsi s\u00f5nul on Rail Balticu projektis kasutusel \u201ebig room\u201c t\u00f6\u00f6viis, kus kogu alliansi projektimeeskond t\u00f6\u00f6tab igan\u00e4dalaselt koos \u00fche laua taga. \u201eSellist t\u00f6\u00f6korraldust pole Eesti ehituskultuuris \u00a0,\u201c m\u00e4rkis ta.<\/p>\n

Konverentsil esitatud k\u00fcsimused-vastused<\/strong><\/p>\n

Ettekande j\u00e4rel esitasid kuulajad rea praktilisi k\u00fcsimusi, mis puudutasid alliansi \u00f5iguslikke ja lepingulisi erip\u00e4rasid.<\/p>\n

Kas alliansslepingu sees saab teha riigihanget (osa)t\u00f6\u00f6de teostamiseks?<\/strong><\/p>\n

Tiits selgitas, et uut riigihanget samadele t\u00f6\u00f6dele ei saa teha. Alliansslepingu t\u00e4itmisel on edukaks tunnistatud pakkujal siiski v\u00f5imalik kaasata allt\u00f6\u00f6v\u00f5tjaid erinevate t\u00f6\u00f6de teostamiseks, eeldusel et hankija pole keelanud selliste t\u00f6\u00f6de edasi delegeerimist.<\/p>\n

\u201eAllt\u00f6\u00f6v\u00f5tulepingud peavad vastama riigihangete seadusele ka siis, kui need s\u00f5lmitakse alliansi raames,\u201c r\u00f5hutas ta.<\/p>\n

Kui alliansis selgub, et n\u00e4iteks keskkonnavaldkonna n\u00f5udmised on ebareaalsed v\u00f5i p\u00f5hjustavad v\u00e4ga suurt kulu, siis kas alliansi raames on v\u00f5imalik nendest n\u00f5uetest m\u00f6\u00f6da minna ka siis, kui alliansi partnerina on tellija, kuid ei ole riigiametit kes n\u00f5uded esitas?<\/strong><\/p>\n

\u201eEi v\u00f5i,\u201c vastas Tiits otse. \u201eAllianss ei saa muuta avalik-\u00f5iguslikke n\u00f5udeid. Kui need on liiga karmid, tuleb tellijal koos alliansipartneritega taotleda muudatusi vastavalt menetlusele \u2013 n\u00e4iteks Keskkonnaametilt. M\u00f6\u00f6da minna ei tohi.\u201c<\/p>\n

Rail Baltica on s\u00f5lminud 5 ettev\u00f5ttega allianss lepingu. Kas allianssi lepingust v\u00f5ib taganeda ka \u00fcks partneritest?<\/strong><\/p>\n

Jah, allianss leping n\u00e4eb nii tellijale kui ka t\u00f6\u00f6v\u00f5tjatele ette suhteliselt avarad v\u00f5imalused lepingust taganemiseks. N\u00e4iteks saab tellija lepingust ilma m\u00f5juva p\u00f5hjuseta taganeda, s.t taganeda saab ka siis, kui t\u00f6\u00f6v\u00f5tjad pole oma kohustusi rikkunud. Ka t\u00f6\u00f6v\u00f5tjatel on \u00fcldjuhul \u00f5igus lepingust taganeda ilma m\u00f5juva p\u00f5hjuseta.<\/p>\n

Millisest summast riigihankeseaduse m\u00f5istes arvestatakse 15% lisat\u00f6\u00f6de piirv\u00e4\u00e4rtust olukorras, kus lepingu s\u00f5lmimise hetkel ei ole veel projekti eesm\u00e4rkmaksumust kokku lepitud?<\/strong><\/p>\n

Siin tuleb ilmselt samamoodi l\u00e4htuda hankelepingu eeldatavast ehk algsest maksumusest. Seda s\u00f5ltumata sellest, et projekti t\u00e4psem sihthind selgub alles lepingu t\u00e4itmise k\u00e4igus arendusfaasis. \u201eKui sihthind hiljem suureneb, ei t\u00e4henda see, et 15% piir nihkuks kaasa. Seadus pole veel allianssi loogikaga p\u00e4riselt kohandatud,\u201c m\u00e4rkis ta.<\/p>\n

Tooge n\u00e4ide, miks peaks lepingut muutma, kui leping p\u00f5hineb eesm\u00e4rkidel. Eelarve ei ole lepinguga seotud, sest sihthind s\u00fcnnib alles peale lepingu t\u00e4itmist.<\/strong><\/p>\n

Tiits selgitas, et lepingut muudetakse juhul, kui projekti elluviimiseks ja eesm\u00e4rkide saavutamiseks on vaja teha t\u00e4iendavaid tegevusi v\u00f5i muudatusi, mida algselt ei olnud ette n\u00e4htud.<\/p>\n

\u201eEesm\u00e4rgi muutmine ei pruugi olla lepingu muutmine, aga kui see m\u00f5jutab lepingu sisulisi tingimusi, lepingu hinda, maksetingimusi v\u00f5i t\u00f6\u00f6de t\u00e4htaegu, kvalifitseerub see juba muudatusena,\u201c s\u00f5nas ta.<\/p>\n

Kuidas jaguneb vastutus (sh tasumiskohustus) Alliansi partnerite vahel kui allt\u00f6\u00f6v\u00f5tuleping s\u00f5lmitakse \u00fche Allianssi ettev\u00f5ttega? Ja kas allianssi tellija on samuti vastutav kui peaks tekkima lepingu partnerite vahel probleemseid n\u00f5udeid jne?<\/strong><\/p>\n

\u201eVastutus on \u00fchine \u2013 see on alliansi tuum,\u201c \u00fctles Tiits. Ka allianss leping ise on \u00fchine, mis t\u00e4hendab, et allianssi kuuluvate tellijate ja t\u00f6\u00f6v\u00f5tjate vahel eraldi allt\u00f6\u00f6v\u00f5tulepinguid ei s\u00f5lmita. Osapoolte \u00fchise vastutuse p\u00f5him\u00f5tte kohaselt vastutab tellija samuti probleemide lahendamise eest. Lepingupoole vastutus (sh kahju kandmise kohustus) v\u00f5ib alliansslepingu loogika j\u00e4rgi tekkida ka siis, kui see lepingupool ise pole oma kohustusi rikkunud.<\/p>\n

Kui allt\u00f6\u00f6v\u00f5tu s\u00f5lmib \u00fcks allianssi kuuluv partner, siis probleemide korral v\u00f5ib vastutus l\u00f5puks kanduda kogu alliansile, sh tellijale, kes on samuti allianss lepingu osapool.<\/p>\n

Mis j\u00e4i \u00f5hku?<\/strong><\/p>\n

Kuigi enamik k\u00fcsimusi sai vastuse, j\u00e4i konverentsil k\u00f5lama \u00fcks peamine m\u00f5te: Eesti \u00f5igusruum vajab allianss-hangete jaoks t\u00e4psustamist.<\/p>\n

Ebaselgust tekitas ka k\u00fcsimus, millisest summast tuleb arvutada 15% muudatuse piir, kui lepingus pole fikseeritud hinda. Ka k\u00fcsimus, kuidas k\u00e4sitleda \u00fche partneri v\u00f5imalikku lahkumist, vajab tulevikus t\u00e4iendavat regulatsiooni ja praktikat.<\/p>\n

\u201eAllianss on koost\u00f6\u00f6p\u00f5hine, aga meie seadusandlus on eelk\u00f5ige kirjutatud klassikalise t\u00f6\u00f6v\u00f5tulepingu jaoks,\u201c v\u00f5ttis Tiits teema kokku. \u201eEestis on see mudel alles kujunemas \u2013 \u00f5pime seda koos.\u201c<\/p>\n

Tiitsi s\u00f5nul toob allianss taristuehitusse usaldusp\u00f5hise koost\u00f6\u00f6, mida avalik sektor on kaua otsinud.<\/p>\n

Rail Balticu kogemus n\u00e4itab, et mudel v\u00f5ib toimida ka suurtes riiklikes projektides, kui osapooled on valmis l\u00e4bipaistvuseks ja \u00fchiseks vastutuseks. \u201eSee on suur samm edasi \u2013 mitte ainult lepingute, vaid kogu m\u00f5tteviisi muutus,\u201c \u00fctles Tiits.<\/p>\n

Millele mudel toetub?<\/strong><\/p>\n