Meil on hea meel õnnitleda oma kogenud kolleegi uue tiitli puhul! Kaidi Reiljan-Sihvart kannab alates maist valdkonna juhi (Managing Associate) rolli. Uurisime temalt, mis mõtted ja eesmärgid on seoses uue rolliga.
Millises õigusvaldkonnas sa praegu tegutsed?
Olen kogu oma advokaadikarjääri vältel tegutsenud ning tegutsen ka praegu vaidlejana. See tähendab, et nõustan ja esindan kliente vaidlustes nii kohtueelselt kui ka erinevates vaidlusinstantsides, eelkõige kohtus. Vaidleja amet on selle poolest huvitav ja teistest spetsialiseerumistest eristuv, et vaidlejatel ei ole peale menetlusõiguse enamasti ainult ühte kindlat õigusvaldkonda – vaidleja on piltlikult öeldes nagu Hunt Kriimsilm või Jänes Kõiketegija, kuna vaidleja vaidleb paljudes erinevates materiaalõiguse valdkondades, alustades näiteks perekonna- ja pärimisõigusest ning lõpetades ühinguõiguslike vaidlustega. Ehk täna teen endale ühe kindlustusvaidluse jaoks selgeks veoauto rehvi ehituse ja koostisosad, homme pärimisvaidluses pärandvara ühisusega seotud detailid ning ülehomme ühinguõiguslikus vaidluses hoopis positiivse tuvastushagi või vastassuunalise hagi esitamise alused. Mulle see sobib, kuna pakub väljakutset ja põnevust. Kui püüda piiritleda, siis kõige rohkem tegelen tsiviil- ja haldusõiguslike vaidlustega, mh süvendatult kindlustusvaidlustega (kindlustusvaidlusi lahendan lisaks kutsetööle ka kindlustuslepitajana). Näiteks meedia-, kutse- ja ühinguõiguslikud vaidlused on väga põnevad.
Milline on olnud sinu teekond uue tiitlini?
Ilmselt ei ole minu vastus kuigi originaalne – see tee on suures osas olnud orgaaniline. Üks asi on viinud järgmiseni ja nii edasi. On asju, mis on tulnud planeerimata ning samuti neid, mille nimel olen kõvasti pingutanud. Kui advokaadi ja vandeadvokaadi tiitlid (mis on kutsetööks otseselt vajalikud) välja arvata, siis ükski tiitel ei ole mulle olnud omaette eesmärgiks – pigem on tiitlid kutsetöö meeldiva boonusena kaasnenud. Ma ei oskaks ega ka tahaks teha tööd, mis ei paku rõõmu ja eneseteostust. Samuti olen ma seda meelt, et väga keeruline on olla edukas asjades, mille vastu sul puudub sisemine huvi. Seega on mind minu teel edasi viinud eelkõige huvi ja armastus oma töö vastu, samuti soov kanda hoolt järelkasvu ehk noorte juristide/advokaatide toetamise ja juhendamise eest.
Millised on olnud suurimad väljakutsed karjääri jooksul?
Minu suurimad väljakutsed on peamiselt seotud inimlike katsumustega. Ühelt poolt kasvõi vandeadvokaadi eksamiks õppimisega, kui isegi emadepäeva hommikul pidin emana varahommiku hiilima kodust välja, et hilisõhtuni eksamiks õppida.
Teisalt keeruliste eetiliste konfliktidega, kuidas nõustada ja esindada parimal võimalikul moel ka olukorras, kus sul on esindatavaga väga erinevad tõekspidamised. Õnneks on selliseid olukordi siiski olnud väga vähe.
Suur väljakutse on olnud ka töö- ja eraelu ühendamine ning läbipõlemise vältimine. Minu abikaasa, kolm tütart ja mu lähedased sõbrad peavad mind töönarkomaaniks, sest advokaaditööl ei ole kindlaid ajalisi piire. Võib tõesti juhtuda, et sellal, kui kõik teised juba sügavat ööund magavad, kirjutan mina ikka veel menetlusdokumente. Samuti ei ole haruldane nädalavahetustel töötamine. Või siis ei saa ma koos perega kuskile vahvasse kohta kaasa minna, sest mul on menetlustähtaeg. Seejuures kõik minu tuttavad teavad, et minu kõige tähtsam kellaaeg on kell 23:59 ehk menetlustähtaeg :). Töö- ja eraelu tasakaalustamisega tegelen siiski väga mõtestatult ning olen leidnud oma väikesed nipid ja mehhanismid, et end mitte ära lõhkuda (sh regulaarne sport, unerütmi jälgimine). Ma ei saa siinkohal jätta mainimata, et mulle väga meeldib, et COBALT hoiab oma töötajaid ja on loonud neile väga tõhusa sabbaticalide süsteemi, et vajadusel aeg maha võtta.
Puhtalt tööalastest väljakutsetest oli kindlasti üks viimase aja suurimaid väljakutseid aastaid kestnud ning keeruline meediavaidlus perekond Suislepad vs Postimees, mille tulemina läks Eesti meediamaastik kihama, kuna sellises mahus ümberlükkavaid teateid ei olnud varem nähtud.
Mida sa sooviksid oma valdkonnas veel teha?
Olen kahe käega poolt, et unistada tuleb suurelt! Samas, nagu ka ajuteadlane Jaan Aru on osutanud, tuleb unistuste poole liikuda realistlike (vahe)eesmärkide püstitamisega – ei ole mõtet võtta ainsaks eesmärgiks, et 5 aasta pärast olen sama rikas nagu Elon Musk või sama püha nagu Rooma paavst. Hetkel on minu väiksemateks eesmärkideks, et kõik minu menetlusdokumendid oleksid alati piisavalt lühikesed, kontsentreeritud ja sisukad, et minu tagasiside noorte kolleegide töö osas oleks konkreetne ja konstruktiivne ja et ei mina ega ka mu kolleegid ei unustaks tõsiasja, et terves kehas on terve vaim!
