Paindlikum lapsepuhkuste ja vanemahüvitiste kord

1. aprillist jõustunud muudatused lapsepuhkuste ja vanemahüvitise korras võimaldavad lapsi kasvatavatel peredel valida vastavalt nende vajadustele sobivad lahendused töö- ja pereelu ühildamiseks ja laste kasvatamises osalemiseks. Mugavamaks muutus ka vanemapuhkuste eest makstavate riiklike hüvitiste süsteem, kuivõrd kõikide hüvitiste taotlemine ja maksmine koondati sotsiaalkindlustusametisse.

Rasedus- ja sünnituspuhkuse asemel on emadel võimalik kasutada emapuhkust, mille ajal maksab sotsiaalkindlustusamet vanemahüvitist kuni 100 kalendripäeva eest. Varem maksis haigekassa emadele sünnitushüvitist 140 kalendripäeva eest. Kuigi emapuhkuse eest makstakse vanemahüvitist nüüd väiksema arvu päevade eest, on vanematel võimalik selle võrra kasutada rohkem jagatavat vanemahüvitist (435 päeva asemel makstakse hüvitist 475 päeva eest). Kui varem said vanemad otsustada lapse 71-päevaseks saamisel, kumb vanematest edaspidi vanemahüvitist saab, siis nüüd on võimalik vanematel eeltoodut otsustada juba lapse 31 päeva vanuseks saamisel. Uuenenud süsteem annab isadele võimaluse jääda lastega tasustatult koju oluliselt varem. Lisaks on mõlemal vanemal võimalik kasutada vanemapuhkust, mis asendab sisuliselt varasemat lapsehoolduspuhkust, samal ajal 60 päeva ulatuses, saades seejuures mõlemad vanemahüvitist.

Töö- ja pereelu lihtsama kombineerimise eesmärgil on vanematel jõustunud muudatuste tulemusel  võimalik kasutada vanemahüvitist kalendripäevade kaupa. See võimaldab vanematel jätkata laste kõrvalt osalise ajaga töötamist, kasutada vanemahüvitist pikema perioodi jooksul ning olla lastega kodus vaheldumisi.

Lisaks vaadati ümber lapsepuhkuse andmisega seotud põhimõtted. Varem oli vanematel kokku õigus saada lapsepuhkust igal kalendriaastal sõltuvalt laste vanusest ja arvust kolm või kuus tööpäeva. Nüüd on mõlemal vanemal 10 lapsepuhkuse päeva iga lapse kohta, mida nad saavad kasutada sõltumatult teisest vanemast kuni lapse 14-aastaseks saamiseni.