Seaduseelnõu võtaks hilinenult üle EL heitkoguste kaubanduse süsteemi muudatused

Kooskõlastusringil olev atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmise eelnõu tooks Eesti õigusesse olulised uuendused, mis tulenevad EL heitkogustega kauplemise süsteemi (ETS) reformist ja puudutavad nii laevandus- ja lennundusettevõtteid kui paikseid tööstuskäitisi. Muudatused oleks Eesti pidanud siseriiklikkuse õigusesse üle võtma juba 2023. aasta lõpuks, sest mõned ülevõetavad kohustused peaksid direktiivi järgi juba täna kehtima.

Üheks peamiseks muudatuseks on see, et ETS laienes alates 2024. aastast üle 5000 tonni kogumahutavusega kauba- ja reisilaevadele. Süsteemis osalemise kohustus on laevandusettevõtjatel, kelle hulka loetakse nii reederid kui ka muud laeva eest vastutavad isikud – näiteks laeva meeskonnata prahtijad. Heitkoguste ühikute tagastamine toimub esimest korda 2025. aasta sügisel ning toimub järk-järgult: 2024. aasta CO2-heite eest tuleb tagastada lubatud heitkoguste ühikuid (nn saastekvoote) 40% ulatuses, 2025. aastal 70% ulatuses ning alates 2026. aastast juba 100% ulatuses. Kui laevareis algab või lõpeb väljaspool EL-i, rakendub nõue 50% ulatuses. Samuti lisandub 2026. aastast kohustus hankida heitkoguste ühikuid metaani ja dilämmastikoksiidi (N₂O) heite eest.

Lennunduses on suurim muudatus tasuta heitkoguste ühikute jaotamise lõpetamine alates 2026. aastast. Tasuta ühikuid jagatakse seejärel vaid statsionaarsetele heiteallikatele. Viimaste osas nähakse ette, et ettevõtted, kes ei rakenda energiaauditi või -juhtimissüsteemi soovitusi või ei koosta kliimaneutraalsuskava, võivad kaotada kuni 20% oma tasuta eraldatavast kvoodist.

Lisaks viiakse seadusesse süsiniku piirimeede (carbon border adjustment mechanism), mis kujutab endast sisuliselt konkreetsete tooterühmade nagu raud, teras, alumiinium, tsement, väetised ja elekter, suhtes kehtestatavat tollimaksu. Selle eesmärk on tagada, et kolmandatest riikidest pärit toodete tootmisel tekkiv süsinikuheide oleks hinnastatud sarnaselt EL-s toodetud toodetega, vältides süsinikulekkeid ja ebavõrdset konkurentsi. Piirimeetme jõustamisega seoses vähendatakse järk-järgult ka vastavatele tööstussektoritele EL-s tasuta jagatavate lubatud heitkoguse ühikute kogust, alates 2034. a lõpetatakse tasuta heitkoguste jagamine neis sektorites täielikult.