Ott Aava: Eesti ajalooline võimalus kujuneda Euroopa kaitsetehnoloogia keskuseks

Artikkel ilmus 20. märts 2025 Äripäevas

Kaitsetööstus ja -tehnoloogia on maailmas kiiresti arenevad valdkonnad, mida  juhivad innovatsioon, geopoliitilised muutused ja kasvavad julgeolekuvajadused. Selle olulisus on Euroopas eriti akuutne, sest viimased arengud rahvusvahelises poliitikas on toonud esile vajaduse, et Euroopa peab ise rohkem panustama oma kaitsevõimesse.  

USA presidendi Donald Trumpi otsus peatada Ukraina sõjaline abistamine ja seada kahtluse alla NATO kollektiivkaitse põhimõtted on sundinud Euroopa riike ja Euroopat oma kaitsepoliitikat ümber hindama. Seda ootust ilmestab ka mitmete Euroopa kaitsetööstuse ettevõtete aktsiahinna kasv – nt nii Rheinmetall, Thales kui ka BAE Systems on teinud viimasel kuul märkimisväärse kasvu.  

Eesti võimalus – strateegiline ja ajalooline hetk 

Selles muutuvas julgeolekukeskkonnas on Eestil ainulaadne võimalus kujuneda Euroopa kaitsetehnoloogia keskuseks. Euroopa ja NATO otsivad lahendusi, kuidas suurendada kaitsealast innovatsiooni ja tehnoloogilist sõltumatust. Eesti saab ja peab end positsioneerima selle valdkonna eestvedajana. Selle saavutamiseks on meil mitmeid tugevusi, mida tuleb sihipäraselt ära kasutada. Vaatame neid all. 

1. SmartCap’i 100 miljoni euro suurune kaitsetööstuse investeerimisfond

Eesti valitsuse toel loodud SmartCapi 100 miljoni euro suurune kaitsetööstuse fond on märgiline samm kohaliku ökosüsteemi arendamisel. Kui tahame konkureerida suurte Euroopa riikidega, peame suutma pakkuda kapitali ja tuge, mis kiirendab toodete jõudmist turule. Kuna paljudel era- ja riskikapitali fondidel on piirangud kaitsetööstusega seotud ettevõtetesse investeerimisel, siis on kaitsetööstuse ettevõtetel keeruline investeeringuteks raha kaasata. Eesti valitsuse algatus uue kaitsetööstuse fondi loomisega aitab seda probleemi leevendada. See on tervikuna suurepärane eelis, kuna annab Eesti ettevõtetele võimaluse arendada ja kasvatada uusi tehnoloogiaid, olles samas atraktiivne ka rahvusvahelistele idufirmadele ja investoritele.  

2. NATO DIANA ja küberjulgeoleku kompetentsikeskus

Eesti esiletõus küberturvalisuses sai alguse 2007. aasta küberrünnakutest, mis olid suunatud valitsuse ja finantssüsteemide pihta. See sündmus oli pöördepunktiks, motiveerides riiki saama küberturvalisuse globaalseks liidriks. Täna asub Eestis NATO Küberkaitsekoostöö Keskus (CCDCOE), mis investeerib tugevalt teadus- ja arendustegevusse ning haridusse, et püsida küberturbe esirinnas. Eestis asuv NATO innovatsiooniprogramm DIANA (Defence Innovation Accelerator for the North Atlantic) ja NATO Küberkaitsekoostöö Keskus toovad siia maailma juhtivaid eksperte ja võimaldavad kohalikel ettevõtetel arendada ning testida uuenduslikke lahendusi reaalses keskkonnas. See kombinatsioon loob Eestile unikaalse võimaluse saada NATO liitlaste jaoks peamiseks kaitsetehnoloogia arenduskeskuseks, kuna Eestis oldaks kohe ühendatud rikkaliku küberturvalisuse teadmiste ja kaitseinnovatsiooni võrgustikuga. 

3. Arenenud idufirmade ökosüsteem ja ekspordivõimekus

Vaatamata oma väikesele rahvaarvule on Eesti üks juhtivaid riike Euroopas idufirmade arvu poolest elaniku kohta. Siin on sündinud mitmeid tehnoloogia edulugusid – Skype, Wise, Bolt ja paljud teised. See ettevõtlik mõtteviis kandub üle ka kaitsetehnoloogiasse, kus mitmed kohalikud ettevõtted tegelevad tipptasemel projektidega. Kõigile on teada Milrem Robotics ja Frankenburg Technologies, aga ka paljudel teistel on potentsiaali murda rahvusvahelisele turule. Koostöö nende tehnoloogiauuendajate, ülikoolide ja teadus-arenduskeskuste vahel loob kõrge mõjuga ökosüsteemi järgmise põlvkonna kaitselahenduste kaasarendamiseks. Kui riik ja erasektor tegutsevad sihipäraselt koos, on Eestil võimalus saada kaitsetehnoloogia ükssarvikute kasvulavaks. 

4. Strateegiline asukoht ja praktiline vajadus

Asudes NATO idatiival, omab Eesti strateegilist positsiooni ja on teadlik keerulisest julgeolekumaastikust Balti regioonis. See geograafiline kontekst tagab, et Eesti jääb valvsaks ja investeerib tugevalt kaitsemeetmetesse. Lähedus potentsiaalsetele konfliktipiirkondadele ja NATO sõjalise infrastruktuuri olemasolu tähendab, et kaitsealane teadus- ja tehnoloogiaarendus on esmatähtis. Meil on reaalne vajadus arendada ja rakendada kaitsetehnoloogiaid kiiremini kui mitmel teisel Euroopa riigil. Iga kaitsetehnoloogia ettevõte saaks hindamatu võimaluse teha tihedat koostööd liitlasvägedega ning testida või rakendada uuendusi reaalses kontekstis.  

5. Koostöövõimalusest NATO ja Euroopa Liiduga

Olles nii Euroopa Liidu kui ka NATO liige, on Eesti sügavalt integreeritud transatlantilistesse ja Euroopa kaitsesüsteemidesse. Eesti on olnud aktiivne osaleja Euroopa Liidu kaitsealgatustes, nagu Euroopa Kaitsefond (EDF) ja PESCO (alaline struktureeritud koostöö). Need algatused pakuvad võimalusi rahvusvaheliseks koostööks ja ressursside jagamiseks, mis omakorda tugevdab Eesti kaitsetööstuse positsiooni Euroopas. Eesti ettevõtted osalevad mitmetes EDF-i projektides, arendades tuleviku kaitsetehnoloogiaid ja -süsteeme, sealhulgas tehisintellekti, masinnägemise ja autonoomsete süsteemide vallas. Olemasolevate partnerluste keskmes olemine pakub otseseid võimalusi rahvusvaheliseks teadus- ja rahastamiskoostööks, sealhulgas EL-i kaitseprogrammide ja NATO juhitud projektidega. Kaitsetehnoloogia keskuse asukoht Eestis lihtsustaks koostööd kriitiliste julgeoleku- ja kaitseinstitutsioonidega, soodustades ühisarendust ja ressursside jagamist üle piiride.  

6. Eesti avatus

Eesti avatus loob unikaalsed võimalused kaitsetööstuse arendamiseks ja rahvusvahelise talendi kaasamiseks. Riigi e-residentsuse programm ning avatud ja rahvusvaheline ärikeskkond võimaldavad välismaistel ettevõtetel ja spetsialistidel lihtsasti Eestis tegutseda ning kaitsetehnoloogia valdkonnas uuendusi ellu viia. Eesti avatus ning soodne regulatiivne keskkond loovad atraktiivse pinnase nii kohalikele kui ka välismaistele ettevõtetele, kes soovivad oma ideid testida ja kasvada globaalsel turul. Tänu sellele võib Eesti olla eriti hea valik Ukraina kaitsetööstuse algatustele ja ettevõtetele, kellel Ukrainas toimetamine võib olla raskendatud – meie lähedus ning lihtne sisenemine Eesti ärikeskkonda pakuvad head alternatiivi. 

Eesti arenenud digitaalne infrastruktuur, koostöövõimalused NATO ja EL’i struktuurides, innovatsiooni ja küberturvalisuse kompetents ning riigipoolne kaitsetööstuse toetamine loob head eeldused selleks, et Eestist kujuneks mitte ainult Balti vaid kogu Euroopa kaitsetehnoloogia keskuseks. Kasutades ära Eesti strateegilist asukohta, iduettevõtete ökosüsteemi ning Eesti avatust, on meil võimalus olla nii kohalike kui rahvusvaluutasid kaitsetehnoloogia ükssarvikute kasvulavaks.