Artikkel ilmus 18.detsember 2025 Äripäevas.

Peale klassikalise osaühingu ei paku Eesti õigusruum praegu ühtegi perekonna varahaldamiseks mõeldud õiguslikku vormi, mis oleks paindlik ja mille maksukäsitlus oleks ette prognoositav, kirjutab advokaadibüroo Cobalt vandeadvokaat ja valdkonnajuht Tõnu Kolts.

Paljud Eesti ettevõtjad, kes alustasid tegevust aastakümneid tagasi ning investorid, kelle portfellid on märgatavalt kasvanud, seisavad täna küsimuse ees, kuidas oma vara tulevikuks kõige otstarbekamalt planeerida. Üha enam peresid on loonud family office-tüüpi struktuure, mille eesmärk on hallata investeeringuid ja tagada vara sujuv üleminek järgmistele põlvkondadele. Samal eesmärgil saab kasutada klassikalist osaühingut, kuid sellel on omad tugevused ja nõrkused.

Välisriikide trust’id ja sihtasutused

Just sel põhjusel vaadatakse perevara planeerimisel sageli välisriikide trust’ide ehk usaldusfondide ja sihtasutuste poole. Need on paljudes riikides tavalised varaplaneerimise tööriistad, kuid Eestis elavatele kasusaajatele tehtavad väljamaksed võivad tuua kaasa ootamatu maksukohustuse, millega nad ei ole arvestanud.

Angloameerika õiguses on trust’id olulised vahendid pikaajaliseks varahalduseks. Mandri-Euroopas täidavad sarnast funktsiooni erinevad sihtasutused (family foundation’id). Need võimaldavad vara eraldada, määrata kasusaajad ning kehtestada reeglid, kuidas vara kasutada ja põlvkondade vahel edasi anda. Selliseid struktuure ei valita üksnes maksude tõttu, vaid nende peamine eesmärk on varade kaitse, perekondliku järjepidevuse tagamine ja paindlik juhtimine.

Eestis ei ole analoogset institutsiooni. Meie olemasolev sihtasutus ei ole mõeldud perevarade hoidmiseks ega regulaarsete väljamaksete tegemiseks. Puudub ka selgelt reguleeritud võimalus määrata professionaalne haldur, kes juhiks perevara, lähtudes asutaja pikaajalisest kavatsusest.

Ootamatute kulude vältimine

Võimalikud maksuriskid on vaid üks probleem. Välismaised usaldusfondid ja sihtasutused on tavaliselt administratiivselt keerukad ja kulukad ning vajalik on kaasata kohalikke nõustajaid. Lisaks tuleb juba enne struktuuri loomist selgeks teha, milline maksukohustus sellega võib kaasneda, et vältida hilisemaid üllatusi.

Enamikul juhtudel on võimalik perevara planeerimine edukalt lahendada ka Eestis, kasutades osaühingut koos läbi mõeldud osanike lepingu, põhikirja ning vajadusel testamendi või pärimislepinguga. Selline mudel on üldjuhul lihtsam, kuluefektiivsem ja tugineb selgetele maksureeglitele.

Ebajärjekindel maksukäsitlus

Aastate jooksul on Eestis olnud erinevaid tõlgendusi selle kohta, kuidas trust’ist või välisriigi sihtasutusest saadud tulu maksustada. On küsitud, kas trust’i tulu tuleks kasusaaja tasemel maksustada jooksvalt selle tekkimisel, kuigi kasusaajatel ei ole praktikas teavet ega ligipääsu sellistele andmetele. Mõnel juhul on nähtud võimalust käsitleda väljamakset pärandina või kingitusena, kuid pärand eeldab pärimismenetlust, mida sellistes olukordades ei toimu. Samuti ei toeta tänane praktika võimalust, et väljamakse võiks olla maksuvaba kingitus.

Reeglina liigitatakse kasusaajale tehtud väljamaksed muu tulu alla ning kasusaaja peab selle ise deklareerima ja tasuma tulumaksu. Seda sõltumata sellest, kas ja kuidas tulu oli varem maksustatud. Selline lähenemine võib kasusaajale tähendada olulist riski.

Osaühing: lihtne, kuid privaatsuseta

Eraldi perekonna varahaldusstruktuuri puudumisel tegutsevad family office’id Eestis tavaliselt osaühingu vormis. See on sageli praktiline ja maksude osas stabiilne lahendus ning pakub paindlikkust. Samas on osaühingu puhul majandusaasta aruanne avalik, mis tähendab, et pere investeeringud ja tulemused on nähtavad erinevates ülevaadetes ja meediakajastustes.

Kuigi osaühing võimaldab varasid juriidiliselt lahus hoida, ei paku see mudel alati sama süsteemset varakaitset kui perekonna sihtasutus või trust. Osaühingu puhul sõltub perevara kaitse ja juhtimise järjepidevus eelkõige ettevõtte sisemisest ülesehitusest, osanike kokkulepetest ja juhatuse otsustest.

Perekondlikus sihtasutuses on varade eraldamine, pärimine, kasusaajatele maksete tegemine ja juhtimine seaduse või aluslepingugaüheselt reguleeritud. See tagab, et vara haldamise põhimõtted püsivad muutumatuna läbi põlvkondade.

Perekonna sihtasutuse idee

Mitmed riigid on loonud eraldi family foundation’id ehk perekonna sihtasutused, mille eesmärk on pakkuda perevarade haldamiseks sobivat struktuuri. Näiteks Poolas kehtestati vastav regulatsioon mõni aasta tagasi ning see on kiiresti populaarsust kogunud, sealhulgas välisriikide perekondade hulgas.

Sarnasel põhimõttel loodud perekonna sihtasutus võiks Eestis toimida eraldi õigusliku vormina, millele kohalduksid äriühingutega sarnased maksureeglid ja mille puhul oleks kasusaajate maksustamine täpselt reguleeritud. See annaks peredele võimaluse hallata vara professionaalselt, ilma liigse ebakindluse ja avalikkuseta.

Aeg lahenduseks küps

Eestis on tekkinud selge vajadus struktuuri järele, mis võimaldaks perevara hallata õiguskindlalt, läbipaistvalt ja mõistlike kuludega. Perekonna sihtasutuse loomine vähendaks maksuriske, suurendaks turvalisust ning looks kohaliku õiguskorraga kooskõlas oleva alternatiivi välisriikide keerukatele mudelitele. Samuti avaks see võimaluse uute teenuste tekkeks Eestis. Vajadus selleks on olemas ja ühiskond on selleks valmis.