Artikkel ilmus 22. jaanuar 2026 Äripäeva Kinnisvarauudistes.

Pankrottide arv püsis 2025. aastal varasema aastaga võrreldes samal tasemel, andes märku, et viimastel aastatel kestnud pankrottide kasv on viimaks peatunud. Advokaadibüroo COBALT partner ja vandeadvokaat Annika Peetsalu ning advokaat Heivo Reinek annavad ülevaate pankroti- ja saneerimisasjade olulisematest arengutest.

Mullu kuulutati välja 154 juriidilise isiku pankrot võrreldes eelmise aasta 160-ga (langus 4%) . Enim pankrotistus kaubandus- (37), tööstus- (21), kinnisvara- (18) ja ehitusvaldkonna (15) ühinguid, kusjuures eelmise aastaga võrreldes on nendest selgelt kasvanud kaubanduse (+13), langenud aga ehituse (-11) ja tööstuse (-9) osakaal.

Väiksema osakaaluga valdkondadest on pankrottide arv tõusnud finants- ja kindlustusvaldkonnas (kuuelt üheksale) ja langenud mujal liigitamata kutse-, teadus ja tehnikaalase tegevuse valdkonnas (üheksalt kuuele).

Peetsalu ja Reinek selgitasid, et pankrotistunud ettevõtjad toovad laialdaselt murekohana välja kõrgeid sisendhindu, samuti madalat nõudlust. Samas nähtub kahetsusväärsel kombel jätkuvalt märkimisväärsel hulgal juhtumeid, mida iseloomustab madal ärikultuur. “Sinna kuuluvad ühelt poolt tuntud skeemid, millega üritatakse võlad jätta ühte ühingusse, samas kui äri viia teise, teisalt ka lihtsalt raamatupidamisandmete esitamata jätmine,” kirjutasid nad. Lisades, et loodetavasti suudab arenev kohtupraktika neid juhtumeid edaspidi vähendada.

2025. aastal algatati üheksa ühingu suhtes saneerimismenetlus, mis on vähem kui kolmandik eelmisel aastal algatatud saneerimismenetluste arvust (28). Seega on vahepeal toimunud saneerimiste laine selgelt vaibunud.

Üheks põhjuseks toovad nad paljude saneeritavate ühingute pankrotistumise, mis muudab saneerimises tehtud pingutused asjatuks. See ei iseloomusta aga Peetsalu ja Reineki arvates saneerimismenetluse ebatõhusust, vaid pigem ettevõtjate hilist reageerimist.

Julgustava tegurina võib siiski välja tuua, et kõik 2025. aastal algatatud saneerimismenetlused on käesoleva ülevaate avaldamise seisuga olnud ettevõtjale positiivse tulemiga – seal esitatud kohtule esitatud saneerimiskavad on kinnitatud.

Märgilisemad kaasused

ERIAL

Hoiustajate raha kahtlasesse kinnisvarasse paigutanud hoiu-laenuühistu läks 2021. aastal saneerimisele. 2024. aastal mõisteti ühistu juhtfiguurid Ilya Dyagelev ja Daniela Dalberg-Dyageleva süüdi investeerimiskelmuses, omastamises ja valeandmete esitamises. Saneerimismenetluses tehti vaid üksikud väljamaksed ning 2025. aastal saneerimine lõpetati ja kuulutati välja ERIALi pankrot. Enne pankrotti liigutati aga vara ühingust välja. ERIALi võlausaldajate seas on ligi 1600 inimest umbes 15 miljoni euroga, nende seas Urmas Paet.

Kon Tiki Reisid

Reisikorraldaja pankrotimenetlus, mis puudutas suurel hulgal tarbijaid ja tingis garantiikindlustuse realiseerimise. Reisikorraldaja enda sõnul viis püsiva maksejõuetuseni sündmuste jada, kus ajutiste raskuste tõttu tegi Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) reisikorraldaja suhtes avaliku hoiatuse. See põhjustas aga usalduse kaotuse ja klientide kadumise. Samas ei õnnestu pankrotihalduril saada reisikorraldajalt kätte vajalikke dokumente ja esinevad kahtlused raha väljakantimises, TTJA on aga Kon Tiki Reiside vastu esitanud lausa kuriteoteate.

Saaremaa Lihatööstus

Saaremaa suurima lihatööstuse hädad on kestnud küll juba pikka aega, kuid iseloomustavad ka üldisemalt lihatööstuste probleeme. Saaremaa Lihatööstus sattus raskustesse toorme- ja muude sisendhindade järsu tõusu tõttu, samas kui väljamüügihinnad tulid kaasa aeglaselt. Esmalt toimus lihatööstuse saneerimise katse. See aga ebaõnnestus ja lihatööstus läks pankrotti. Pankrotivara müügiga ilmnes tüüpiline mure – kas mõistlikum on müüa tootmisvara tervikuna või osade kaupa. Pärast korduvaid ebaõnnestumisi õnnestus siiski tootmisvara müüa tervikuna.

TartEsti pankrotihaldur vs Car Rent Group

Oluline lahend tagasivõitmise kohtupraktika kujundamisel. Võlgnikul oli Car Rent Groupi vastu üle poole miljoni euro eest nõudeid, kuid vahetult enne tähtpäeva saabumist lepiti kokku võla tasumise tähtaja pikendamises 10 aasta võrra. Võlgnikule nimetati ajutine haldur ligi poolteist aastat hiljem ning välja kuulutati pankrot. Haldur esitas tagasivõitmise hagi, mille maakohus rahuldas, kuid ringkonnakohus mitte, sest pidas võlausaldajate huvide kahjustamise tõendamist ebapiisavaks. Riigikohus sellega aga ei nõustunud ja pidas tähtaja edasilükkamist sellises ulatuses, et pankrotimenetluse ajal seda tõenäoliselt sisse ei saa nõuda, eelduslikult võlausaldajate huve kahjustavaks. Huvide kahjustamise puudumist peaks sellisel juhul tõendama hoopis kostja. Seega rahuldati ka vastav tagasivõitmise hagi.

Äike Mobility

Elektritõukerataste tootja pankrotiga on välja tulnud nii saneerimise kui ka pankrotimenetluse murekohti. Nimelt läks Äike Mobility pankrotti väidetavalt ebaõnnestunud allhanke tõttu, kus Austria suurtellija läks poole tellimuse pealt saneerimisele ja lõpetas seejärel Äikesele maksed. Äikese juht on kritiseerinud Eesti pankrotimenetlust, mis ei võimaldavat menetluse ajal äritegevusega jätkata ja niiviisi müüa ettevõtet tervikuna.

Allikas: Vaidluste turuülevaade 2025. aasta