Artikkel ilmus 2. veebruar 2026 Delfi Ärilehes.

Delfi Ärilehe iga-aastase tehinguturu kokkuvõte algab ja lõppeb positiivse noodiga. Suured tehingud on tagasi ning vägevamad neist tehti Baltikumi-üleselt. Eestit ettevõtteid tabab aga järgmistel aastatel suurem põlvkondade vahetumise buum.

Tehinguturu suurtest raha liigutamistest ja trendidest rääkisid kirjastaja Hans H. Luigele Sven Papp Ellexist, Peeter Kutman Cobaltist ja Toomas Prangli Sorainenist. Jutuajamine on kuulatav ka podcasti kujul.

Papp, Kutman ja Prangli oma meeskondadega on reeglina alati suurtes tehingutes vähemalt ühe poole esindajaks. Nii ka 2025. aastal.

„Oli hea aasta eelkõige seetõttu, et suured tehingud tulid tagasi,“ alustab Prangli. Samas tehingute arv langes – Eestis tehti 53 tehingut, Lätis 45, aga Leedus koguni 94.

Kui heitagi pilk Baltikumile laiemalt, siis ka tehinguturul troonib selgelt Leedu, tõsi, nad on ka suuruselt teistest vägevamad. „Eks ole palju räägitud, milliseid otsuseid sealne valitsus on teinud,“ toob Prangli välja põhjuse, miks neil on aktiivsem turg. Aga kui vaadata majanduse suuruseid, siis võib ka öelda, et Leedu on lihtsalt Eestile järgi jõudnud.

Miljarditehing tehti ära

Prangli lisab, et suured strateegilised investorid on turul tagasi ning tehakse Baltikumi-üleseid tehinguid. „Üle kümne aasta suurim tehing oli Rimi Baltikumi äride ost taanlaste Salling grupi poolt.“ Tehingu väärtus, mida paljude tehingute puhul välja ei tooda, oli siin 1,3 miljardit eurot.

Aasta suuruselt teine tehing tehti kahes Balti riigis korraga, täpsemalt Eestis ja Lätis, kui IKEA-le kuuluv Ingka Grupp ostis Maarjamaal ligi 18 000 ning Lätis suisa 135 000 hektarit metsa. Tolle tehingu väärtus küündis 720 miljoni euroni.

Mahult kolmas raha liigutamine toimus suuresti meedia vaateväljast eemal, Tele2 ja Manulife’i vahel. Finantsinvestor ostis osa telekomi mobiilimastidest.

„Mastid on üldse kuum kaup praegu. Lätis ja Leedus tegi samasuguse tehingu Bite ning müüs maha oma mastid,“ teab Sven Papp rääkida. Manulife’i näol on tegemist Kanada ettevõttega. Ka siin saab tehingu väärtuse välja tuua – 440 miljonit eurot.

Toomas Prangli sõnul maksab nõnda palju võrgu kui sellise kvaliteet. On globaalne trend, et maste ei oma enam telekomid ise vaid infrastruktuuri ettevõtted. Nemad omakorda müüvad teenust erinevatele operaatoritele.

„Tegemist on tehingutega, kus operaatorid jäävad maste edasi opereerima. Tele2 sõlmis näiteks 20-aastase lepingu,“ kommenteerib Peeter Kutman.

Kolme suurema tehinguga vahetas omanikku niisiis 2,5 miljardit eurot ning spetsialistide sõnul võib neist tekkida veel ka jätkutehinguid. Rimi on ostmas hetkel neile seni üle Baltikumi logistikateenust pakkunud ettevõtet Havi Logistics.

Börsil vähe põnevust

2025. aastat jäid iseloomustama ka sündmused börsil ehkki neid oli vähe. Riik tõi börsilt ära Enefit Greeni ning aasta lõpus teatas soovist sealt lahkuda Ekspress Grupp. Saatejuht Hans H. Luik on viimase suuromanik.

„IPO-sid ei olnud, vaid Primostar Group tuli alternatiivbörsile First North. Sama seis on tegelikult ka Põhjamaade turgudel. Kõik ootavad ja loodavad, aga hinnatasemed ei motiveeri täna,“ ütleb Sven Papp.

Just hind on põhjus, miks börsile minna ei soovita. Samas ei ole siinse regiooni börsi üldindeksid halvad, aga need seisavad paljuski üksikute vaalade peal nagu Novo Nordisk ja üksikud tehnoloogiasektori tegijad.

Irratsionaalne koht

Luige sõnul on börs tegelikult irratsionaalne koht. Ta muutis Ekspress Grupi avalikult kaubeldavaks 2007. aastal ning on täheldanud, et fondiinvestorid tulevad tihti oma tengelpungaga rahast raha tegema ning seejuures ei ole nende motiivid tihti sarnased äriettevõtte enda huvidega.

„Fondidel on kindel ajahorisont, kui kaua nad soovivad teatud vara omada. Kui nad otsustavad ära minna, siis ei pruugi see sugugi olla seotud ettevõtte käekäiguga. On fonde, kes on lahkunud meie juurest mõõna ajal, kuna neil on käimas restruktureerimine. Siis on olnud neid alati rõõm välja osta.“ Luik leiab, et ka hiljutised Kristiine keskuse ja Solarise müügid said eelkõige teoks seetõttu, et neid omanud fondidel sai lihtsalt aeg täis. „Milline õnn eestlastele!“ leiab ta.

Peeter Kutman näeb, et kuna fondidel on ajas erinevad soovid, siis on palju ka neid juhtumeid, kus üht fondi, kel aeg müüa, asendab fond, kel on just raha tõstetud.

„Päeva lõpuks investorid nõuavad, et nad oma rahalt kasumi kätte saaks. Keegi ei taha istuda kuskil liiga kaua. Kui varal on hea tootlus, siis võib vaade ka erinev olla,“ ütleb Papp.

Aktiivsed on kodumaised pojad

Mis toimus aga möödunud aastal Eesti idusektoris? Sven Papi sõnul ei ole seis üldsegi mitte hull, eriti teeb talle rõõmu, kui palju on investeerinud Eesti enda ettevõtjad.

Riskikapitali tehingute arv tõuseb ning tehingute koguväärtus jääb viimastel aastatel stabiilselt 300 ja 400 miljoni euro vahele. Kui veel mõni aasta tagasi oli kohalike investorite osakaal turul 5 ja 10 protsendi kandis, siis nüüd on see juba kolmandik kogu investeeritud rahast.

„Need on eelkõige meie kohalikud fondid Superangel, Karma Ventures, Tera Ventures ja teised. Nemad on raha tõstnud omakorda institutsionaalsetelt investoritelt. Loomisel on ka kolmas Balti Investeerimisfond,“ meenutab Prangli.

Kutman lisab, et poliitiline otsus selle loomiseks on tõesti tehtud ning selle maht võiks jääda 150 ja 200 miljoni euro vahele. „Erakapitali poole peal on aga fonde meie regioonis vähe, peamised on Baltcap, Livonia ja leedukate Invalda.“

Viimane tegi Eestis eelmisel aastal oma esimese tehingu kui ostsid kolmveerand Keskkonnateenustest. „See oli strateegiline investeering, sest neile kuuluvad sarnased ettevõtted ka Lätis ja Leedus,“ teab Kutman.

Sven Papp teeb sügava kummarduse meie idusektoris rikkaks saanud asutajate ees. Karma Ventures, Ambient Sound Investment ning Taavet Hinrikuse ja Sten Tamkivi Plural on siin esirinnas, aga ka teised – varalahkunud Piilmanni fondid ja investeerimisettevõtted, jne.

Kaitsetööstuses toimus nii mõndagi

Täna on kuumim valdkond Euroopas ja ka Eestis kaitsetööstus ning seal tehti möödunud aastal nii olulisi tehinguid kui rahakaasamisi. Näiteks müüdi kanadalastele maha tehisintellektil põhinevate autonoomsete sensorvõrkude arendaja Defendec, ostjaks Vosker. Soome suur tegija Patria müüs aga oma osaluse Milworksis maha eestlaste Motor Grupile, mis kuulub perekond Osulale. Milworks tegeleb kaitsesõidukite hooldusega.

Kõige enam on Eesti kaitsetööstuses räägitud Frankenburgist. Nemad on sektoris esirinnas raha kaasamises ja lühikese ajaga on nad teinud mitu rahastusringi. Kodumaine maa-õhk tüüpi rakett on neil arendamisel. „See on väga kuluefektiivne tootmine ning riigid suudavad endale neid rohkem lubada,“ kommenteerib Toomas Prangli.

Tehingueksperdid teavad, et kaitsetööstuse sektor on sarnane tehnoloogiasektorile, kus omavahel tehakse tihedat koostööd. Probleemidest räägitakse ja püütakse neid üheskoos lahendada. „Võib ka öelda, et päris palju on seal sellist raha kaasamist, millest avalikult ei räägita.“

Sven Papp näeb, et pigem on selles sektoris näha mitte omanike vahetust vaid struktuuride muutusi. Sisenevad näiteks uued investorid. Sektori eripära on see, et tellijaks on armeed ehk riigid ning samas on konkurents väga tihe. „Tehakse suuri hankeid ja kui sa sellise võidad ja su tehnoloogia välja valitakse, siis see idufirma on omadega või sees. Sarnase tehnoloogia või tootega konkurente on sul aga igas hankes kümneid,“ toob Sven Papp välja.

Põhja-Ameerika kerkis pildile

Eelmise aasta tehinguid vaadates saab öelda, et rohkem on hakanud turule tulema Põhja-Ameerika raha. Kahel korral on ka selles loos läbi käinud Kanada. Kutman näeb selgelt, et nende büroos toimub aina enam suhtlust töövälisel ajal, kui seal regioonis on tööpäev täies hoos.

„Mainimata on jäänud Ready Player Me müük Netflixile. Kusjuures tihti ei vaadata tehnoloogiafirmade puhul mitte niivõrd rahalist, aga just tehnoloogia enda poolt. Seda ostis ka USA suur tegija,“ mainib Toomas Prangli.

Ta toob veel ühe näitena Clevoni, mis samuti jänkidele maha müüdi. Isejuhtivad sõidukid on keeruline ala, sest pead võitlema väga suurte tegijatega. Ometi suutis Eesti ettevõte end nii positsioneerida, et suutsid oma äri rahaks teha. „Samas valdkonnas tegeleb ka Starship Technologies, mis oli möödunud aasta üks suuremaid rahakaasajaid,“ toob Prangli välja.

Küsimuse peale, kas USA ja Kanada aktiivsust mõjutab kuidagi ka poliitiline olukord, ütleb Prangli, et pigem on see ikkagi tunnustus meie tehnoloogiasektorile.

Ees ootab huvitav aeg

Euroopas kuulub peredele 70-80 protsenti ettevõtetest ning lähema viie kuni kümne aasta jooksul peaks suures osas neist toimuma põlvkonnavahetus. See tekitab aga ka müükide arvu kasvu, sest mitte kõik perefirmad ei leia endi seast motiveeritud traditsiooni jätkajat. „Eestis, kus jõukust on üles ehitatud 30-35 aastat, tuleb see buum suuremgi kui mujal,“ julgeb Prangli prognoosida.

Sven Papp on nõus, et tehingute üheks oluliseks katalüsaatoriks maailmas on põlvkondade vahetus. Euroopas on põlvkondade vahetusi nähtud juba aastasadu ning see on pidev protsess. Eestis on olukord drastilisem, sest üheksakümnendatel alustanud „võitjate põlvkonnas“ toimub põlvkondade vahetus nö samal ajal ühtse lainena.

Selle trendi üks dramaatiline näide Euroopas mõjutas eelmisel aastal ka oluliselt Eesti tehingumaastikku. Nimelt ei soovinud Karl Hedlini järeltulijatest keegi isa nime kandvat gruppi üle võtta. Nii pidi vanahärra müüma muuhulgas Eestis ettevõtte Toftan ning korraliku lahmaka metsa.

„Seal prooviti esmalt kogu gruppi maha müüa, aga see ei õnnestunud ja nii müüdi tükke eraldi,“ selgitab Kutman. Saetööstuse ostis Combiwood, kus tegutsevad omaaegsed Silvesteri müügiga kapitali teeninud puiduärimehed. „See oli üle pika aja juhitud oksjoni kaudu müüdud varaga, kus niiditõmbajateks olid Rootsi finantsnõustajad. Hind tõusis oluliselt ja lõpuks ulatus see kümnetesse miljonitesse,“ räägib Kutman.

Toftani metsad ostis aga põneva nimega Metsavennaskond OÜ, kus suurimaks osanikuks on multiärimees Margus Linnamäe.

Parkide soodusmüük

Energeetika valdkonnas 2025. aastal megatehinguid ette näidata ei ole. Tuule ja päikeseparke on palju loodud toetusmeetmete abil ning tänaseks on need meetmeid kõvasti tagasi tõmmatud. Ka Eestis otsustas valitsus mitte kuulutada välja hanget meretuuleparkide osas.

„Energeetikas on tähelepanu lükkunud reguleeritavatele tootmisvaradele, mida saad piltlikult öeldes nupust tööle panna ja välja lülitada. Rohkem keskendutakse täna ka salvestusvõimsustele ja vesiniku lahendustele,“ räägib Sven Papp, kes nendib, et tuule- ja päikeseparke on hetkel palju allahindlusega müügis. Papp nendib, et kuna elektri tarbimine ajas kindlasti ei vähene, siis ei jää need varad ka niisama seisma.

Märgilised tehingud toidutööstuses

Veel üks Eesti jaoks oluline valdkond on toidu tootmise sektor. Seal tehti siin loos seni veel mainimata üks möödunud aasta suuremaid tehinguid, kui brittide Froneri ostis Food Unionilt ära kogu Baltikumi äri koos Eestis asuva Premia jäätisetööstusega. „See on suur strateegiline investeering Baltikumi. Froneri üks omanikest on Nestle,“ teab Prangli rääkida. „Premia sattus heasse seltskonda,“ lisab Papp.

Kuid veel üks legendaarne tegija leidis uue omaniku ja selleks oli Värska Originaal. Vendade Rauno ja Oliver Jõgeva pereäri liikus suure A. Le Coqi kätte ehkki seal käib veel konkurentsiameti menetlus.

„See on pikem saaga olnud. Mul on endal õnnestunud kolm korda üritada seda ettevõtet osta A. Le Coq-ile, aga seekord on jõutud ka lepinguni,“ toob Papp välja.

Helenius vs Infortar

Kummaline lugu juhtus möödunud aastal Joakim Heleniusega, kelle Väätsa Agro soovis osta Estonia Farme, kuid sõna otseses mõttes viimasel hetkel tehingut rahastama pidanud pank alt ära.

„Väätsa Agro pidi ostma, aga pank hindas riskid viimasel minutil ümber ja tehing jäi katki. Mõni aeg hiljem omandas Estonia Farmid üldse Infortar. Ka see on hea näide põlvkondade vahetumisest põllumajanduses,“ ütleb Papp. Infortar on kasvanud aasta lõpuks suuruselt teiseks Eesti börsiettevõtteks LHV järel. Nende väärtus 2025 lõpu seisuga jääb vaid veidi alla miljardi euro ning kodumaisel pangal on see 1,2 miljardit.

Meditsiinisektor ootab suurt otsust

Meditsiinivaldkonnas on viimastel aastatel tehtud olulisi tehinguid ning konsolideerumisi saab seal lähiaastatel läbi viia veel. Varasemalt on siinmail suurt raha liigutanud soomlaste Mehiläinen, mis Eestis toimetab Meliva brändi alt. Äsja hammustasid nad suure ampsu ka Leedus, kus nende alla liikus umbes 3000-4000 töötajaga erameditsiini tegija. „Kodumaine fond Livonia ostis Medicumi,“ toob Peeter Kutman välja möödunud aasta valdkonna tipptehingu Eestist.

Sven Papp lisab, et huvitav on valdkond jätkuvalt, kuid samas tuleb aeg-ajalt infot, et mitte kõigil ei lähe selles valdkonnas igapäevaselt rahalises mõttes hästi.

„Nii mõnigi tehing on Tervisekassa suure otsuse ootel. See raha on erasektori ettevõtetele järjest olulisem. Järgmine hange hõlmab viit aastat, mis annab pikaks perioodiks selgemad finantsprognoosid,“ jätkab Kutman. Soraineni partner Prangli näeb, et tehinguid võiks ses valdkonnas tulla nii silma-, hamba- kui ka nahakliinikute poolelt, sest seal on turg killustunud.

Suurtehing ja Baltcapi käekäik

2025. aasta olulisemate tehingute seast ei saa välja jätta ka Kaubamaja Grupi käiku, kus taanlaste Adole Investilt kaubeldi välja AS Auto 100 ehk Škodade ja KIA-de müügiõigus Eestis. Sellega sai paika nende viimane pusletükk, sest samu automarke müüvad nad juba ka Lätis ja Leedus. Ka see tehing ootab veel konkurentsiameti luba.

Tuure on maha võtnud skandaali sattunud Baltcap, kelle palgal olnud leedukas viis kahtlustuste kohaselt ligi 40 miljonit eurot investorite raha kasiinosse. Ühe märgilise tehingu nad siiski tegid, kui müüsid Ridango Bregal Milestone’ile.

„See on hea näide, kuidas erakapitalifond lahendab probleeme. Viis aastat tagasi omandasid nad Ridango kui selle omanikud olid lootusetult tülli läinud. Baltcap ostis selle välja ja tegi nüüd eduka väljumise,“ toob Prangli välja.

Peeter Kutman lisab, et uut fondi ei ole Baltcap tõstnud, kuid juba nende portfellis olevate ettevõtetega tehakse head tööd. Nende üks kroonijuveele on Piletilevi, mis on viimastel aastatel Kesk-Euroopas tormiliselt laienenud

Mitmed huvitavad trendid koos

Eesti tehinguturu eksperdid on ühel meelele, et välisinvestorid ei ole regiooni maha jätnud ning ostu- ja müügitegevus on heal tasemel. Rekordeid ei tehta, kuid kurta ei saa.

„Selle aasta algus on olnud võrreldav eelmise lõpuga. Märksõnaks on aktiivsus. Ma ei näe põhjust, miks see ei peaks nii ka jätkuma. Usun, et ka valdkonnad, kus rohkem tehinguid tehakse, on samad, mis 2025. aastal,“ prognoosib Peeter Kutman. Ta näeb tulemas kaitsetööstuse exiteid ja rahakaasamisi. Vürtsi lisab turule ka eelpool mainitud põlvkondade vahetus ettevõtetes. „Ja muidugi tehnoloogiasektor, eriti kõik see, mis puudutab AI-d,“ on meeste ühine sõnum.