6. veebruaril ilmus Äripäevas artikkel raskustes Tartu hoiu-laenuühistu keerulisest olukorrast, milles käsitletakse hoiustajate riske ning saneerimisprotsessiga seotud õiguslikke küsimusi. COBALTi partner ja vandeadvokaat Annika Peetsalu tõi artiklis välja kaks ohtu, mis hoiustajatel kerkivad, kui ühistu läheb saneerimisele.
Üks on see, et saneerimine võib luhtuda. Teine oht on, et saneerimiskava ei pruugi nende huvides olla. Kui saneerimine põrub, ootab ees pankrot. Selleks ajaks on ühistul ka vähem raha, sest seda on saneerimisprotsessile kulunud. Pankrotis ühistust saavad hoiustajad jällegi vähem raha tagasi ja pankrotihaldur tahab samuti oma tasu.
Peetsalule jäi silma, et ühistu viitab võimalikele juhtimisvigadele ja probleemsetele laenudele. Kui nii on, siis peaks juhatus sellega kohe tegelema, et kahju hüvitataks. Hiljem pankrotti triivides on raske kätte saada vara, mis praegu on veel käeulatuses.
“Mida kauem on rikkumisest aega möödas, seda keerulisemaks võib muutuda tõendamine, vara võidakse edasi kantida,“ selgitas Peetsalu. ”Saneerimise kuritarvitamist sellistel eesmärkidel on kahjuks praktikas ette tulnud.“
Saneerimine annab ühistule kaitse ajaks, kui oma tegevuskava kokku paneb. Peetsalu soovitas hoiustajatel püsida valvas. Hoiustaja saab jälgida, kas tema nõue on kavva õigesti kirja läinud, kas kava on realistlik ja lubadustest peetakse kinni.
Selge ohumärk on, kui makseid ei plaani ühistu teha lähiajal, vaid lükkab neid kavas kuhugi tulevikku – siis tuleb kava vastu hääletada. Peetsalu põhjendas, et sarnased olukorrad on tihti lõppenud pankroti ja tühjade pihkudega.
Uus hoiu-laenuühistu seadus, mis võidakse peagi vastu võtta, surub ühistut praegu kindlasti rohkem nurka. Ühistut varitseb pankrot. Eriti kui Tartu HLÜ ei suuda uusi nõudeid täita või on vaja uusi hoiuseid kaasata ja laene väljastada. Peetsalu hindas, et uue seaduse järgi oleks hoiustajatel pankroti puhul siiski parem seis, sest nende hoiused makstaks välja enne teisi pandiga tagamata nõuetega võlausaldajaid. “Annab hoiustajatele mingigi eelise,“ leidis ta.
Peetsalu ei oska öelda, kas mõistlikum oleks praegu valida saneerimine või pankrot. Sõltub, kui palju vara ühistul on. Punaseid lippe on praegu aga mitu. Näiteks on analüüsitud, et numbritega on ehk manipuleeritud, ka pole ühistu esitanud viimast aruannet. “Majandusaasta aruande esitamata jätmine usaldust kindlasti ei tekita,“ märkis Peetsalu. Täpsemad andmed, mille pealt edasisi samme teha, on praegu vaid juhatusel.
