Artikkel ilmus 27.mail 2026 Äripäevas.

Välisriigis kinni peetud tulumaks ei ole äriühingust investori jaoks lihtsalt paratamatu maksukulu. Õigesti käsitletuna kujutab see endast maksukrediiti, mis vähendab tulevast Eesti tulumaksukohustust, kirjutavad finantsnõustaja ja investor Jekaterina Tint ja advokaadibüroo COBALT vandeadvokaat Tõnu Kolts.

Paljud Eesti investorid investeerivad välismaistesse aktsiatesse ja võlakirjadesse Eesti äriühingu kaudu. Sellisel juhul peetakse välisriigis sageli dividendidelt või mõnikord ka intressidelt kinni tulumaks (withholding tax). Praktikas nähakse seda sageli lihtsalt investeeringu kuluna või paratamatu „maksulekkena“.

Tegelikult on võimalik välisriigis kinni peetud tulumaksu Eesti äriühingu jaoks kasutada maksukrediidina, mis vähendab hilisemat Eesti ettevõtte tulumaksukohustust. Veelgi enam, teatud juhtudel võib sellisel maksukrediidil olla ka raamatupidamislik väärtus.

Kuidas topeltmaksustamine praktikas tekib?

Kui Eesti äriühing saab välisriigi äriühingult dividende või intresse, peetakse välisriigis sageli kinni tulumaks. Näiteks võivad dividendimaksed jõuda investori kontole juba pärast seda, kui on 15%, 20% või mõnel juhul isegi 35% tulumaksu kinni peetud.

Seejärel võib sama raha Eestis kasumi jaotamisel hiljem uuesti maksustamisele minna. Selle vältimiseks võimaldab Eesti tulumaksuseaduse § 54 lõige 5 kasutada välisriigis kinni peetud või tasutud tulumaksu krediidina Eesti ettevõtte tulumaksukohustuse vähendamisel.

Oluline on seejuures, et erinevalt vabastusmeetodi kasutamisest ei sõltu krediidimeetodi rakendamine osaluse suurusest. See tähendab, et krediidimeetod võib olla oluline just portfelliinvestoritele, kes investeerivad läbi äriühingu väiksemate osalustega väärtpaberitesse.

Maksukrediit ei teki ainult dividendidelt

Praktikas seostatakse krediidimeetodit kõige sagedamini välismaiste dividendiaktsiatega, kuid tegelikult võib krediit tekkida ka muudelt tuludelt.

Näiteks peetakse teatud riikides tulumaksu kinni ka makstavatelt intressidelt või muudelt tuludelt, näiteks litsentsitasudelt. Seetõttu ei puuduta teema ainult dividendiinvestoreid, vaid laiemalt investeerimisettevõtteid, kes teenivad välismaalt passiivset tulu.

Maksukrediit võib aastate jooksul koguneda

Praktikas jääb krediidimeetod äriühingust investorite puhul sageli kasutamata.

Paljud väiksemad äriühingust investorid teevad raamatupidamist vaid kord aastas majandusaasta aruande koostamisel. Seetõttu jäetakse välisriigis kinni peetud tulumaks pahatihti kas teadmatusest või halduskoormuse vältimiseks deklareerimata.

Samas võivad investeerimisportfellid kasvada aastaid enne, kui omanik hakkab ettevõttest dividende või omakapitali väljamakseid tegema. Selle aja jooksul võib kasutamata maksukrediit kujuneda märkimisväärseks.

Näiteks tähendaks 10 000 euro suurune portfell 4% brutodividenditootluse juures 400 eurot dividende aastas. Kui välisriigis peetakse kinni 15% tulumaksu, tähendab see 60 euro suurust välisriigis tasutud tulumaksu. Kui see summa korrektselt deklareerida, saab seda kasutada tulevase Eesti ettevõtte tulumaksukohustuse vähendamiseks Eesti 22% tulumaksumäära juures 60 euro suurune välisriigi tulumaksu krediit katab Eesti tulumaksukohustuse, mis tekib 212,73 euro suuruse dividendi netoväljamakse tegemisel.

Kuigi üksikute aastate summad võivad tunduda väikesed, võivad need pikema perioodi jooksul kumuleeruda arvestatavaks maksukrediidiks.

Kogu kinnipeetud tulumaks ei pruugi olla Eestis arvesse võetav

Siin peitub üks oluline praktiline nüanss.

Eestis saab krediidina arvesse võtta ainult selle osa välisriigi tulumaksust, mille tasumine oli välisriigi seaduse või maksulepingu alusel kohustuslik (üldjuhul see määr on 10% või 15%).

See tähendab, et kui välisriik peab kinni rohkem tulumaksu, kui Eesti ja vastava riigi vaheline maksuleping lubab, ei saa ülemäärast osa Eestis krediidina kasutada.

Näiteks sõltuvalt maaklerist võivad Soome dividendidelt teatud juhtudel olla kinni peetud kuni 35% tulumaksu, kuigi Eesti ja Soome vahelise maksulepingu järgi peaks maksukoormus piirduma üldjuhul 15%-ga. Sarnaseid olukordi esineb ka mõnede teiste riikide emitentide väärtpaberite puhul.

Sellisel juhul saab Eesti äriühing Eestis krediidina arvesse võtta üksnes maksulepinguga lubatud osa. Ülejäänud osa tuleb investoril välisriigist eraldi tagasi taotleda.

Maakleri valik võib mõjutada investeeringu tegelikku netotootlust

Praktikas ei sõltu kinni peetud tulumaksu tegelik mõju ainult investeeringust endast, vaid ka maakleri praktikast.

Mõned maaklerid rakendavad maksulepingu järgset soodusmäära juba väljamakse tegemisel, koguvad investorite residentsustõendeid ning aitavad vältida liigset kinni peetud tulumaksu.

Teised maaklerid seda ei tee ning investor peab ise tegelema välisriigi tax refund protsessidega, esitama residentsustõendeid tagantjärele või leppima olukorraga, kus osa kinni peetud tulumaksust jääbki lõplikuks kuluks.

Seetõttu võib maakleri valik mõjutada investeeringu tegelikku netotootlust rohkem, kui investor esialgu arvab.

Välisriigis kinni peetud tulumaks kui vara

Välisriigis kinni peetud tulumaksu käsitletakse sageli ainult maksuteemana. Tegelikult võib sellel olla oluline tähendus ka finantsaruandluses: kui välisriigis kinnipeetud tulumaksu summad muutuvad äriühingu jaoks oluliseks, tuleb kaaluda nende kajastamist ettevõtte raamatupidamises.

Eesti finantsaruandluse standard ei sätesta otseselt, kuidas maksukrediiti kajastada, ning viitab rahvusvahelistele standardile IFRS for SME 29. Börsiettevõtete puhul sarnane loogika tuleneb ka IFRS-ist, eelkõige standardist IAS 12 „Income Taxes“, mille kohaselt sõltub maksukrediidi kajastamine sellest, kas tulevase maksusoodustuse realiseerimine on tõenäoline.

Kui on tõenäoline, et ettevõte saab tulevikus maksukrediiti kasutada Eesti ettevõtte tulumaksukohustuse vähendamiseks, võib krediiti käsitleda varade all ettemakstud tulumaksuna. Kajastatud vara põhjendatust tuleb ka igal aruandekuupäeval uuesti hinnata.

Kui aga krediidi realiseerimine ei ole tõenäoline, näiteks juhul kui ettevõttel puudub lähiaastatel võimalus dividende jaotada, on põhjendatud selle kohene kajastamine kuluna.

Majanduslikult tähendab see, et välisriigis kinni peetud tulumaks ei pruugi äriühingust investori jaoks olla lihtsalt ajalooline maksukulu, vaid võib kujutada endast tulevikus realiseeritavat maksuvara.

Deklareerimine ja dokumentatsioon

Välisriigis kinni peetud või tasutud tulumaks deklareeritakse TSD lisa 7 Ib osas. Maksukrediidi kasutamiseks peab ettevõttel olema välisriigi maksuhalduri või maksu kinnipidaja tõend kinnipeetud maksu kohta. Tihti kasutatakse tõendina maakleri tehingute väljavõtet, millelt on näha kinnipeetud tulumaksude summad.

Arvestust peetakse eraldi iga riigi ja iga väljamaksja lõikes. Deklaratsioonis näidatakse saadud tulu brutosumma ning kinnipeetud tulumaks, millest krediidina võetakse automaatselt arvesse üksnes see osa, mida vastav maksuleping lubab.

Kui varasematel aastatel on krediit deklareerimata jäänud, on võimalus deklaratsioone parandada. Praktikas tuleb siiski arvestada, et sellisel juhul on deklaratsioone võimalik parandada kolm aastat, mistõttu on mõistlik maksukrediiti jooksvalt deklareerida.

Välisriigis kinni peetud tulumaks ei ole äriühingust investori jaoks lihtsalt paratamatu maksukulu. Õigesti käsitletuna kujutab see endast maksukrediiti, mis vähendab tulevast Eesti tulumaksukohustust ja seega leevendab tõhusamalt topeltmaksustamist kui paljud investorid arvavad. Kui krediidi kasutamine on tõenäoline, võib see kajastuda ka ettevõtte bilansis maksuvarana, tugevdades seeläbi ettevõtte finantsseisundit.