Äripäevas ilmus 29. juulil artikkel sellest, kuidas endised töötajad ja ehitajad kardavad Hiiumaal jääda tühjade pihkudega, kuna võlgades peatöövõtja anti üle niinimetatud firmamatjale.
Advokaadibüroo COBALT advokaat Heivo Reinek selgitas artiklis, et ettevõtte osade võõrandamine ja juhatuse liikme vahetamine ei ole iseenesest keelatud ega tähenda üldjuhul kohustuse rikkumist. Vastutus võib tema sõnul tekkida siis, kui kahjustatakse firma või võlausaldajate huve.
“Firmamatjale üleandmise eesmärk on praktikas enamasti endiste juhatuse liikmete ja osanike vastutuse vältimine. Sellega kaasneb või eelneb sageli ühingust vara väljaviimine ja raamatupidamisandmete varjamine. Sellised teod rikuvad selgelt juhatuse liikme kohustusi ja võivad kvalifitseeruda kuriteoks,” rääkis Reinek. Ta lisas, et sellist tegevust on viimasel ajal Eesti ärimaastikul aina rohkem näha.
Advokaat: firmamatja ei vabasta vastutusest
Reinek ütles, et firmamatjale müümine ei vabasta ettevõtte endist omanikku vastutusest, kuid küsimus on selles, kas juhatuse liige üldse vastutab tekkinud olukorras.
Ta selgitas, et kui juhatuse liige rikub kohustusi ja tekitab äriühingule kahju, võib ühing tema vastu nõude esitada, seda otsustavad enamasti osanikud. “Vastutust ei välista see, et isik ei ole nõude esitamise ajal enam juhatuse liige, kui rikkumine toimus tema ametiajal,” märkis ta ja lisas, et nõue aegub üldjuhul viie aasta jooksul kohustuse rikkumisest.
Nõude võib äriühingu nimel teatud tingimustel esitada ka võlausaldaja, pankroti korral saab seda teha vaid pankrotihaldur. “Olukord võib muutuda keerulisemaks, kui kohustusi rikuvad ka uued juhatuse liikmed – siis võib olla vaja esitada nõue mitme isiku vastu,” lausus Reinek.
Täispikka artiklit saab lugeda siit!
