Viimastel aastatel on mitmed tuuleparkide arendused jõudnud kohtusse, sest kohalikud omavalitsused kipuvad tuulepargi planeeringutest loobuma juba enne, kui planeeringumenetlus jõuab sisuliselt alata, kirjutab advokaadibüroo COBALT ehitus ja kinnisvara ärivaldkonna kaasjuht Tavo Tiits.

Planeeringuid kas ei algatata või siis algatatud planeeringud lõpetatakse piiratud teabe ja oletuste põhjal enne, kui on võimalik adekvaatselt hinnata tuulepargi rajamise tegelikke võimalusi ning planeeringu häid ja halbu külgi. Selline lähenemine ei vasta kaugeltki planeeringumenetluse põhimõtetele ning toob sageli kaasa tarbetuid kohtuvaidlusi, mida planeeringumenetluse nõuetekohasel läbiviimisel saanuks vältida.

Planeeringuotsused peavad põhinema faktidel mitte oletustel

Planeeringumenetlus ja sellega kaasnev keskkonnamõjude strateegiline hindamine on instrumendid, mille käigus kogutakse edasiseks otsustamiseks vajalikke andmeid ning teostatakse kõik vajalikud uuringud ja mõjuanalüüsid. Selle info ja tõendite pinnalt saab kohalik omavalitsus teha kaalutletud otsuseid ja hinnata planeeringulahenduse elluviimise võimalusi. Tuulepargi planeeringu algatamata jätmine või menetluse lõpetamine ei tohi põhineda pelgalt oletustel ega sellel, et asjakohaseid uuringuid või andmeid veel ei eksisteeri. Praktikas on nende põhimõtete vastu kahjuks korduvalt eksitud.

Kohtud on teinud viimasel ajal mitu märgilist otsust, millega planeeringu algatamata jätmise või planeeringu lõpetamise otsused on tühistatud. Sellega on kohtud suunanud kohalikke omavalitsusi planeeringumenetlusi sisuliselt läbi viima, et piiratud teabe ja spekulatsioonide asemel fakti- ja tõenduspõhiselt välja selgitada, kas, kuhu ja millistel tingimustel oleks tuulepargi rajamine planeeringualal võimalik.

Alles hiljuti kirjutas Delfi Ärileht sellest, kuidas Tallinna Halduskohus tühistas otsuse, millega Kose vald lõpetas tuulepargi eriplaneeringu Kose vallas*. Olles ise selles kohtuasjas kaebaja esindaja, mõjusid minu jaoks pisut kummaliselt artiklis kajastatud valla seisukohad, milles eitati mistahes vigu planeeringu menetlemisel ja öeldi, et ka põhjalikuma planeeringumenetluse korral oleks vald igal juhul teinud samasuguse otsuse planeeringu lõpetamiseks.

Pean seetõttu oluliseks välja tuua olulisemad menetluslikud eksimused, millele kohtud on tuuleparkide planeeringuvaidlustes korduvalt tähelepanu juhtinud.

Arendaja ärakuulamiskohustus ei ole ebaoluline formaalsus

Halduskohus tõi Kose valla eriplaneeringu kaasuses välja, et kohalik omavalitsus peab enne planeeringu osas otsuse tegemist planeeringust huvitatud isiku (arendaja) nõuetekohaselt ära kuulama. Ärakuulamisõiguse  tagamiseks ei ole piisav pelgalt võimalus osaleda volikogu istungil ja seal sõna saada. Seda eriti olukorras, kus arendaja saab eriplaneeringu lõpetamise kavatsusest teada vaid mõned päevad enne volikogu istungit ning talle pole lõplikult selge, millistele valla seisukohtadele tuleb arvamusi ja vastuväiteid hakata esitama.

Halduskohus selgitas, et tegelik ärakuulamisõigus tähendab seda, et arendajale tulnuks anda enne volikogu istungit piisavalt aega, et esitada omapoolsed põhjalikumad selgitused ning vajadusel täiendav teave ja tõendid (sh uuringud), mis võinuks õigustada planeeringumenetlusega jätkamist.

Kuna volikogu tegi eriplaneeringu lõpetamise otsuse sedavõrd varajases menetlusfaasis (planeerimisprotsess polnud sisuliselt isegi alanud) väga piiratud info pinnalt, ei ole kuidagi veenev ka valla seisukoht, et arendaja sisulisemal ärakuulamisel ja asjaolude täiendaval väljaselgitamisel oleks volikogu teinud täpselt samasugususe sisuga otsuse.

Tuuleenergia arendamiseks sobivad alad selgitatakse välja planeeringumenetluses, mitte kohaliku omavalitsuse spekulatsioonide alusel

Kose valla eriplaneeringu kohtuasjas oli oluline ka see, et planeeringu lõpetamise otsuse tegemise hetkel ei olnud tuuleenergia arendamiseks sobivad alad veel isegi teada.

Kohus selgitas, et tuuleenergia arendamiseks sobivad või sobimatud alad tuleb välja selgitada eriplaneeringu menetluses ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise käigus. Ühtki potentsiaalselt sobivat ala ei tohi asukoha eelvalikust meelevaldselt seega välja jätta. Antud juhul aga neid menetlusi (sh vajalikke uuringuid) läbi ei viidud, mistõttu valla seisukohad tuuleenergia arendamiseks sobilikest aladest põhinesid oletustel ja tõendamata järeldustel.

Seega puudus vallal eriplaneeringu lõpetamise otsuse tegemise ajal teadmine, kas ja kuhu saaks Kose vallas üldse tuuleparki rajada. Eelneva valguses ei vasta tõele valla seisukoht, nagu sobinuks tuulepargi jaoks vaid kaks väikest ala Kose vallas, mis kattuvad rohevõrgustiku alaga. Sellise teadmiseni planeeringumenetluse käigus ei jõutud ning tegelikult oli potentsiaalselt sobilikke alasid tunduvalt rohkem.

Kokkuvõtvalt peaksid kohalikud omavalitsused senisest rohkem rõhku panema planeeringumenetluste sisulisele läbiviimisele. Selle käigus on kohalikul omavalitsusel võimalik kõik olulised asjaolud ja mõjud välja selgitada, läbi kaaluda ning teha selle pinnalt parema kvaliteediga otsuseid. See võimaldaks minimeerida ka edasiste vaidluste riske ja oleks kokkuvõttes kõikide planeeringust mõjutatud osapoolte huvides.

* https://arileht.delfi.ee/artikkel/120613487/kohus-tuhistas-kose-valla-otsuse-lopetada-tuulepargi-eriplaneering-vald-kaebab-kohtuotsuse-edasi