Advokaat Mart Blöndal: riigikohus tegi riigiabi kohta olulise otsuse

2020 - 01 - 30
Artikli autor: Mart Blöndal

Artikkel ilmus: 29.01.2020 Äripäevas

Riigikohus tegi 2019. aasta lõpus otsuse asjas 3-15-241, kus selgitas, millistel tingimustel peab toimuma ebaseadusliku riigiabi tagasimakse.

Eesti ettevõtjad puutuvad praktikas tihti kokku riigi antavate toetustega – olgu need vajalikud tootmisliini avamiseks, põllumajandustehnika soetamiseks või tootmishoonele päikesepaneelide paigaldamiseks. Selliseid toetusi käsitletakse enamasti riigiabina, mille andmist reguleerivad spetsiifilised ning tihtipeale mitmeti tõlgendatavad nõuded. Sellest tulenevalt on sagedased ka olukorrad, kus riigiabi saanud ettevõtjad rikuvad tahtmatult riigiabi andmise aluseks olevaid reegleid ning riigiabi tuleb koos intressiga tagasi maksta.

Riigikohtu selgituste kohaselt ei või tagasimakse kohustust rakendada abi saanud ettevõtja karistusena, vaid tagasimakse peab piirduma riigiabi väljamaksest saadud eelise tasandamisega. See tähendab, et riigiabi tagasimakse intress peab piirduma summaga, mis on võrdväärne sellega, mis riigiabi saaja oleks pidanud maksma abisummale vastavat laenu turult võttes. Riigikohtu kohaselt tuleb sellises olukorras arvestada just konkreetse abisaaja puhul kehtinud võimalike laenutingimustega. Kuidas seda tõendada, on samas juba omaette küsimus. Üks võimalus oleks tugineda näiteks ettevõtjale abisaamise ajaperioodil esitatud laenu- või liisingulepingutele.

Riigikohtu otsus on oluline, kuna selgitab riigiabi võitmisega seonduvaid võimalikke negatiivseid tagajärgi. Kuivõrd riigikohtu otsuse kohaselt ei või riigiabi tagasimakse kohustus muutuda karistuseks, saab järeldada, et otsusel võib olla võimalikke tagasimakseid vähendav mõju. See eeldab aga ebaseadusliku riigiabi saaja võimet tõendada, et tema puhul on õigustatud madalam intress.

Riigiabi on oluline vahend Eesti väikeste ja keskmiste ettevõtjate arenguks ning riigiabi reeglite tahtmatu rikkumine võib tähendada alustava ettevõtja jaoks tema tegevuse lõppu. Seetõttu on riigiabi võtmisega seotud võimalike tagajärgede selgitamine ka oluline samm Eesti majandusarenguks sobivama keskkonna loomise poole.