Asjatundjad: robot lähiajal tehinguid ei nõusta

2023 - 10 - 31
Artikli autor: Ott Aava

Artikkel ilmus 3. oktoobril Äripäevas

Kuigi tehnoloogiahiiud investeerivad jõuliselt tehisintellekti, ei konkureeri see lähiajal tehinguturu strateegiliste nõustajatega, kirjutavad advokaadibüroo Cobalt tehnoloogiasektori M&A juht Ott Aava ja PwC Estonia tehingute nõustamise valdkonna juht Raul Ruubel.

PwC prognoosis 2017. aastal, et tehisintellekt suurendab maailma SKPd kuni 14%. See on väga suur mõju ja tähendab, et sisuliselt ükski valdkond ei jää puutumata. Juba praegu rakendatakse tehisintellekti edukalt näiteks tervishoius diagnoosimisel, isesõitvates autodes ja pettuste avastamisel.
Ka nõustajad kasutavad tehisintellekti oma töös, alates ChatGPTst kuni spetsiifiliste tööriistadeni, mis aitavad nii info kogumisel, töötlemisel, analüüsimisel, võtmeindikaatorite tuvastamisel kui ka sisu loomisel. Nõustajatel on samas konsultatsiooniäris unikaalne väärtus, mida tehisintellekt veel asendada ei suuda.
Peamiselt puudutavad need strateegiat, probleemide lahendamist, loovust ning protsessijuhtimist. Kuid arvestades viimaste aastate arenguid ning ülisuuri investeeringuid valdkonda, siis on oodata kiiret progressi jätku ning keeruline on hinnata, kus AI võimekus aastate perspektiivis olla võib.
Aitab ideede ja andmetega
Ameerikas kasutasid kaks advokaati ChatGPTd kohtulahendite otsingul. Tehisintellekt tegi tubli töö ja leidis head lahendid argumendi toetuseks. Kohtuasi tundus väga lootustandev, kuniks selgus, et ChatCPT oli kohtulahendid välja mõelnud ja advokaadid said kohtult trahvi valeinfo avaldamise eest.
Näide ei illustreeri mitte loovust, vaid tehisintellekti toimimist statistika ja tõenäosuse pinnalt, mis ei pruugi alati õige tulemuseni viia. Kuigi tehisintellekti investeeritakse palju ning see on suurte tehnoloogiaettevõtete fookuses, siis lähiperspektiivis ei konkureeri tehisintellekt strateegia loomisel nõustajatega.
See aga ei tähenda, et tehisintellekt ei saaks sellesse protsessi panustada. Vastupidi, see on hea abimees ideede genereerimisel, andmete töötlemisel jne, aga vajab igal juhul inimest, kes annab vastavad käsud ning hindab ja valideerib tulemit.
Inimeste vahel on „keemia“
Nõustamises esilekerkivad probleemid on mitmekesised, alates andmetega seotud muredest kuni tunnetuslike küsimusteni. Oletame, et ostja meeskond on just lõpetanud intervjuu ülevõetava ettevõtte juhtkonnaga. Sageli on küsimus, kas meeskondade vahel on sobilik „keemia“, et koos asja edasi ajada.
Tehisintellektilt seda küsides, võib vastus olla nimekiri võimalikest kriteeriumitest selle hindamiseks. Kui kontekstiga eksib, siis võib see anda soovituse kuulata ka armastuslaule „keemia“ loomiseks. Ehk tehisintellekt jääb hätta olukordades, kus mängib rolli kontekst, emotsionaalne intelligentsus, eetika, tõlgendamine jms.
Probleemid tekivad ka siis, kui andmed ei ole täielikud, kvaliteetsed või on osaliselt ekslikud. Kuid väljundit valideerides saab tehisintellekt juba täna olla heaks „meeskonnaliikmeks“, abistades näites lünkade tuvastamises andmetes, transkriptsioonil ja kokkuvõtete tegemisel.
Tehingunõustajad loovad väärtust peamiselt, leides esilekerkinud probleemidele lahendusi, mis on tihti ainulaadsed ja kohandatud vastavalt olukorrale. Need võivad sisaldada maksustruktureerimisi, operatiivsete töövoogude muutmisi või mingi täiendava teenuse sissetoomist. Selge, et siin jääb tehisintellekt hätta samadel põhjusel nagu probleemide tuvastamisel.
Küll aga on see tõenäoliselt asendamatu väga selgepiiriliste teemade ja suurte andmetega seotud küsimustes, sealhulgas andmetöötluses ning trendide, võtmeindikaatorite, anomaaliate ja riskide tuvastamisel. Arvatavasti selles vallas ka tehisintellekti kasutamine järjest suureneb.
Nõustaja on kui dirigent
Lisaks strateegia koostamisele, probleemide leidmisele ja lahendamisele on nõustamisteenuse oluline osa ka protsessi juhtimine ja otsuste tegemine. See on sageli tehingute üks olulisemaid osasid – võib ju olla ideaalne strateegia ja suurepärased lahendused probleemidele, aga sellest pole mingit kasu, kui seda ei suudeta ellu viia.
Tehinguprotsess on sageli nagu dirigeerimine – iga liigutust tuleb hoolikalt koordineerida ja iga otsus peab olema õigeaegne. Kuid tehisintellektist on abi teatud limiteeritud lõikudes või osas – nt kirja projekti ettevalmistamisel, koosolekute kokkukutsumisel, projekti plaani koostamisel vms. Kõik need aga vajavad selget käsku või juhist inimeselt – see aga moodustabki protsessi juhtimise.
Tehisintellekti olulisust illustreerib Bill Gatesi Wall Street Journalis avaldatud arvamus, et see on viimaste kümnendite revolutsioonilisim tehnoloogia, võrreldav arvutite, telefoni ja internetiga. Tehisintellekt pakub juba märkimisväärseid võimalusi oma tegevust oluliselt efektiivsemaks muuta. See trend kindlasti suureneb ning tehisintellekti kaasatakse järjest enam spetsiifiliste ülesannete täitmiseks.
Kuna tehnoloogia ja inimliku teadmise piirid muutuvad üha hägusemaks, tulevad parimad lahendused inimese ja tehnoloogia sünergiast. Samas strateegiline mõtlemine, tehisintellekti saadud sisendi valideerimine ja tõlgendamine pakkumaks personaliseeritud nõu, emotsionaalne intelligentsus ja nüansirikas protsessijuhtimine jäävad nõustajate pärusmaaks veel pikaks ajaks.
Raamatus „Pöidlaküüdi teejuht Galaktikas“ (The Hitchhiker’s Guide to the Galaxy) andis superarvuti elu mõtte küsimusele vastuse „42“.
Praegusaja tehisintellekt võib seda kinnitada, aga on vaja inimest, kes ütleks, et vastus sellisele küsimusele ei ole taandatav pelgalt numbrile. Või et tegemist on üldse küsimusega, millele on vastus. Seetõttu ei muutu nõustaja tehisintellekti allhankijaks, vaid tehisintellekt jääb nõustaja abimeheks.