Tõnu Kolts: Eesti maksukeskkonna tulevik – kas kaotame konkurentsieelise?

Artikkel ilmus 14. veebruar 2025 Äripäevas

Viimaste aastate maksupoliitilised muutused on tekitanud ettevõtjates, investorites ja ühiskonnas üldisemalt ärevust. On selge, et Eesti maksukeskkonna maine on saanud löögi ning ettevõtlusmaastikul on tekkinud teatud ebakindlus. Kas see tähendab, et ettevõtjad soovivad Eestist lahkuda? Pigem mitte. Kuid on põhjust tõsiselt küsida, kas Eesti suudab oma seni edukaks osutunud maksusüsteemi atraktiivsust hoida. 

Maksutõusud pole lahkumise põhjus, vaid üks paljudest teguritest 

Viimase paari aasta jooksul oleme näinud ja kuulnud maksufestivalist, mis on kaasa toonud maksutõusud ja uute maksude kehtestamise. Ometi ei ole need iseenesest põhjus, miks ettevõtted võiksid Eestist lahkuda. Pigem on tegemist ühe osaga laiemast probleemist – regulatiivse keskkonna keerukamaks muutumisest, ettevõtlusvabaduse vähenemisest ning riigi üldise sekkumise kasvust. 

Maksutõusud võivad aga mõjutada uute investeeringute tegemist. Kui rahvusvahelistel ettevõtetel on valida Eesti ja mõne muu riigi vahel, kus maksukeskkond on soodsam ning stabiilsem, suureneb tõenäosus, et investeeringud suunatakse mujale. See on oluline risk, mida ei tohiks alahinnata. 

Ettevõtted, kellel on Eestis vaid juriidiline keha ja kes kasutavad siinseid digilahendusi ilma olulise kohalolekuta, võivad maksutõusude valguses tõepoolest Eestist lahkuda. Selliste ettevõtete puhul on siit lahkumine lihtne ja maksukeskkonna muutumine võib seda otsust mõjutada. Samas ei oma need ettevõtted Eesti majandusele sama suurt mõju, kui kohapeal töötajaid ja tegevust omavad ettevõtted. 

Regulatiivne ebakindlus peletab ettevõtjaid 

Tegelikkuses on ettevõtete motivatsioon siia jääda või Eestisse investeerida palju enam seotud laiemate teguritega kui pelgalt maksumäärad. Oluliseks murekohaks on saanud riigi suurenev sekkumine ettevõtlusesse – ranged regulatiivsed nõuded, riigi- ja munitsipaalettevõtete eelised ning suutmatus usaldada erasektorit. Kui ettevõtjad tunnevad, et mänguruum nende jaoks kitseneb ja poliitilised otsused on läbimõtlematud ning kiirustades tehtud, tekib vältimatult küsimus: kas see keskkond on jätkuvalt ettevõtlusele sobiv? 

Maksusüsteemi pidev ja ootamatu muutmine on ettevõtjate jaoks olulisem probleem, kui maksumäärade tõus ise. Maksusüsteemi stabiilsus ja ettearvatavus on investeerimisotsuste tegemisel üliolulised. Kui reegleid muudetakse järsult ja väikese etteteatamisega, kaob usaldus riigi majanduspoliitika vastu. Maksumäärade tõus võib olla talutav, kuid kui ettevõtjad ei tea, milline on maksukeskkond paari aasta pärast, peavad nad seda ebastabiilseks ja otsustavad pigem mujale investeerida. 

Maksukeskkond pole enam Eesti eelis 

Kui varem oli maksukeskkond üks Eesti peamisi konkurentsieeliseid, siis see on üha enam kadumas. Peale klassikaliste maksutõusude mõjutavad ettevõtlust ka spetsiifilised sektoripõhised tasud nagu keskkonnatasud, saastetasud ja talumistasud. Lisaks sellele tõusis märgatavalt maamaks ning sisse on viidud automaks. See kõik suurendab ettevõtlusega seotud kulusid ja vähendab Eesti atraktiivsust nii kohalike kui rahvusvaheliste investorite silmis. 

Üheks suuremaks tugevuseks on olnud Eesti ettevõtete tulumaksusüsteem, mis võimaldab kasumi reinvesteerimist ilma vahetu maksukohustuseta. See on olnud atraktiivne nii kohalikele kui ka välismaistele ettevõtetele ning mitmed riigid on Eesti süsteemi üle võtnud. Kui selles süsteemis tehakse järske muudatusi, võib sellel olla oluline mõju investeerimisotsustele. Samas on süsteemil ka kitsaskohti – näiteks olukorrad, kus kasumit ei jaotata, vaid see laenatakse ettevõttest välja, jättes riigi ilma maksutulust. See on probleem, mida saaks lahendada täpsemate regulatsioonidega, mitte süsteemi tervikuna lõhkudes. 

Riik peab oma kulusid kontrollima 

Maksutõusud peavad olema põhjendatud ja läbimõeldud ning nende eesmärk peaks olema majanduse stabiliseerimine, mitte lihtsalt kulude katmine. Täna on Eesti inimesed ja ettevõtted sunnitud oma kulutusi kokku tõmbama, kuid riigi tasandil ei ole sarnast suundumust näha. Riigireform, mis aitaks tuua selgust riigi kulutustele ja suurendaks efektiivsust, on seni tegemata. Samal ajal suureneb iga-aastaselt riigi kulubaas ning pole selget ülevaadet, kas maksutulu kasutatakse otstarbekalt või raisatakse (nt Nordicale lisalaenude andmine olukorras, kus ettevõte on pankroti äärel). 

Kui ettevõtjad peavad leidma võimalusi kulude vähendamiseks ja efektiivsuse suurendamiseks, peaks ka riik endale sama küsimuse esitama. Ilma selleta ei saa maksutõusudest oodatud efekti ning ettevõtjate usaldus riigi vastu väheneb veelgi. 

Kokkuvõte 

Viimaste aastate maksutõusud ja regulatiivsed muutused mõjutavad ettevõtluskeskkonda, kuid need pole ainus põhjus, miks ettevõtted võivad Eestist lahkuda või siia investeerimisotsuse tegemisel kõhklema jääda. Tegelik probleem on laiem – regulatiivne ebakindlus, riigi sekkumine ettevõtlusse ning üldine usaldamatuse õhkkond. 

Maksukeskkonna muutmisel tuleb olla strateegiline ja läbimõeldud. Maksupoliitika peab olema stabiilne ja ettevõtjasõbralik, et meelitada investoreid ja soodustada majanduskasvu. Eesti ei saa endale lubada konkurentsieeliste kaotamist, eriti arvestades, et asume Euroopa äärealal ja meie turumaht on piiratud. Kui tahame tagada majanduse pikaajalise kasvu ja kindlustada Eesti positsiooni atraktiivse investeerimiskeskkonnana, tuleb keskenduda maksusüsteemi ettearvatavusele, efektiivsusele ja läbipaistvusele.