Igale kaubamärgitaotlusele peaks eelnema põhjalik eeltöö

2024 - 03 - 22
Artikli autor: Liina Jents

Artikkel avaldatud 7. märtsil bestmarketing.ee portaalis

Tugev kaubamärk aitab ettevõttel eristuda konkurentidest ja luua endale lojaalne kliendibaas. Kõige kindlam viis kaubamärgile õiguskaitse saamiseks on kaubamärk registreerida. Sageli mõtleb ettevõtja kaubamärgi registreerimisele aga alles siis, kui on teatud aja juba turul tegutsenud ja tema kaubamärk on klientidele tuttav. Siis võib aga olla juba hilja, sest keegi on temast ette jõudnud ja sarnase kaubamärgi registreerinud. Praktiliselt iga 9. Euroopa Liidu kaubamärgitaotlus vaidlustatakse mõne varasema kaubamärgi või muu õiguse omaja poolt. Vaidlustusemenetluste statistika näitab lisaks, et üle pooltel juhtudest vaidlustusavaldus rahuldati kas osaliselt või täielikult ehk kaubamärk ei saanud soovitud kujul registreeritud[1]. Lisaks kaubamärgi vaidlustamisele võib  kaubamärki registreerima hakates selguda  ka tõsiasi, et juba mõnda aega kasutatud tähis ei sobigi kaubamärgiks.

Mida peaks tegema enne kaubamärgi taotluse esitamist?

Esimese sammuna peaks läbi mõtlema, kas minu poolt valitud tähis üldse sobib kaubamärgiks. Kaubamärgi peamine ülesanne on eristada ühe isiku kaupa või teenust teise isiku samaliigilisest kaubast või teenusest. Tähis, mis kirjeldab kaupu, ei ole võimeline seda ülesannet täitma. Näiteks ei ole Eestis kaubamärgina registreeritud tähist „JÕULUMÖLL“ erinevate jae- ja hulgimüügiteenuste osas[2], kuivõrd Patendiamet pidas seda tähist kirjeldavaks ja eristusvõimetuks. Nimelt leiti, et seda tähist kasutavad jõulude eelse ja aegse aktiivse müügitegevuse tähenduses erinevad ettevõtted ning seega ei saa see täita kaubamärgi peamist ülesannet – anda tarbijale infot kaupade ja teenuste päritolu kohta ühelt kindlalt ettevõttelt.

Samadel põhjustel on Euroopa Liidu kaubamärgina jäänud registreerimata näiteks „Twist and Pour“ kaasaskantavate plastmahutite tähistamiseks[3] ning esialgu küll registreeritud, kuid hiljem tühistatud „STEAM GLIDE“ elektritriikraudade jaoks[4]. Nimelt leiti, et tegemist on tähistega, mis neid kaupu kirjeldavad ja peaksid jääma vabaks kasutamiseks kõigile selles vallas tegutsevatele ettevõtetele. Lisaks eeltoodule ei sobi kaubamärgiks ka tähis, mis võib tarbijaid hoopis eksitada kaupade mingite omaduste suhtes. Näiteks ei ole Eestis registreeritud kaubamärgina tähist „Europlast + kuju“ metallist kaupade osas, sest selline kaubamärk võib hoopis eksitada tarbijat, kes võib kaubamärgi põhjal arvata, et tegemist on hoopis plastist toodetega[5].

Teise sammuna on oluline välja selgitada, et ega ei eksisteeri mõnda varasemat õigust, mis võiks saada takistuseks kaubamärgi registreerimisel. Selliseks varasemaks õiguseks võib olla nii identne kui ka sarnane varasem kaubamärk. Samuti näiteks disainilahendus või ärinimi. Euroopa Liidu kaubamärki registreerides ei tohi ära unustada ka kõigi liikmesriikide siseriiklikke kaubamärke, mis samuti võivad saada takistuseks.

Eestis on jäänud registreerimata näiteks kaubamärk Luminar, sest samade teenuste osas oli ees juba Luminor[6]. Vaidluse tulemusel jäi registreerimata ka OLIMPBET, kuivõrd selle vaidlustas kaubamärgi OPTIBET omanik[7]. Euroopa Liidu kaubamärgina on jäänud registreerimata aga näiteks tähis FLEXCAR, sest Hispaanias oli registreeritud samade teenuste osas tähis CarFlex ja Hispaania kaubamärgiomanik otsustas hilisema Euroopa Liidu kaubamärgitaotluse vaidlustada[8]. Varasemate õiguste kontrolli tegemisel ei tasu unustada, et varasemaks õiguseks võib olla ka samas valdkonnas tegutseva äriühingu ärinimi. Näiteks jäi Eestis registreerimata kaubamärk „KIRDERAND“ kala jm sarnaste kaupade osas, kuivõrd Osaühing Kirderand, mis tegeleb kala töötlemisega, otsustas sellele vastu seista[9].

Kaubamärgiotsing on üks olulisemaid aspekte kaubamärgi registreerimise protsessis, mis jäetakse väga tihti tähelepanuta. Selleks, et kaubamärgi registreerimisel või kasutamisel ebameeldivaid üllatusi vältida, tuleks kaubamärgiotsing teha ära enne kaubamärgi registreerimistaotluse esitamist ja äritegevuses kasutusele võtmist.

Kelle kohustus on eeltöö teha?

Kontrolli selles osas, kas mõni tähis kaubamärgiks üldse sobib või mitte, teeb ära kaubamärki registreeriv amet. Samas on praktikas mitmeid näiteid, kus esialgselt on kaubamärk kontrolli läbinud, kuid hiljem on vaidluse käigus siiski leitud, et tähis ei sobi ikkagi kaubamärgiks. Taotlejal on mõistlik ka see enda jaoks põhjalikult läbi mõelda.

Seda kontrolli, kas registreeritav kaubamärk kellegi varasemaid õigusi võib rikkuda, enamus ameteid ei tee. Nii Eesti siseriikliku kaubamärgi kui ka Euroopa Liidu kaubamärgi registreerimisel tuleb see kontroll teha ära kaubamärgi taotluse esitajal endal. Oluline on aga , et varasemate kaubamärkide kontrollimisel ei piisa vaid identsete kaubamärkide otsimisest, sest takistuseks võivad saada ka varasemad kaubamärgid, mis on sarnased. Sarnasuse hindamine ei tähenda aga pelgalt kaubamärkide võrdlemist, vaid kätkeb endas põhjalikku analüüsi, mille käigus võrreldakse tähiseid visuaalselt, foneetiliselt ja kontseptuaalselt. Samuti, võetakse arvesse varasema kaubamärgi eristusvõimet, kaupade ja teenuste asjaomast sihtrühma ja selle sihtrühma tähelepanelikkust, kaupade ja teenuste sarnasust jne. Patendivolinikud kasutavad nende otsingute tegemiseks tihti ka spetsiaalset tarkvara, mis aitab neid keerulisi otsinguid paremini ja usaldusväärsemalt teha.

Kaubamärgi registreerimise otsus ei tähenda, et oht on möödas

Oluline on siinkohal ka rõhutada, et kui pärast vaidlustamise perioodi lõppemist (Eestis kaubamärkide puhul on see vastavalt 2 kuud ja EL kaubamärkide puhul 3 kuud) teeb kaubamärki registreeriv amet  kaubamärgi registreerimisotsuse, siis ei tähenda see, et oht on lõplikult möödas. Hilisema kaubamärgi tühistamise taotluse võib varasema kaubamärgi omanik esitada viie aasta jooksul hilisemast kaubamärgi kasutamisest teadasaamisest. Selleks ajaks võib hilisem kaubamärk olla turul juba mõnda aega ja ettevõte leidnud endale arvestatava kliendibaasi. Sellisel juhul tähendab kaubamärgist ilma jäämine ettevõtja jaoks juba olulist kulu. Kui enne kaubamärgi registreerimise taotluse esitamist oleks ära tehtud aga põhjalik kaubamärgiotsing,  oleks see andnud võimaluse otsustada, kas sellist kaubamärki üldse tasub kasutusele võtta ja registreerima minna. Kui otsingu tulemusel on selge, et risk on väga suur, sest turul tegutseb samas valdkonnas väga sarnase kaubamärgi all teine ettevõte, siis on tihti mõistlikum leida endale uus kaubamärk. Kui tähist äritegevuses veel kasutatud ei ole, siis on uue tähise leidmise ja kasutusele võtmisega seotud kulud ja töömaht võrdlemisi väikesed võrreldes olukorraga, kus turul on tegutsetud juba mitmeid aastaid.

Korralik eeltöö enne kaubamärgi kasutusele võtmist ja registreerimise taotluse esitamist tasub ennast alati ära, sest hoiab kokku nii raha kui ka närvirakke, mis võivad kuluda võimalikule vaidlusele ja kaubamärgi väljavahetamisele. Seega, enne kui asud kaubamärgi registreerimise taotlust esitama ja kaubamärki kasutama, veendu, et eeltöö oleks tehtud.

[1] EUIPO statistika https://www.euipo.europa.eu/en/the-office/about-us/what-we-do/statistics

[2] TOAK otsus 1808-o

[3] Euroopa Üldkohtu otsus T 190/05

[4] Euroopa Üldkohtu otsus T-544/11

[5] TOAK otsus nr 1670-o

[6] TOAK otsus 2119-o

[7] TOAK otsus nr 2088-o

[8] EUIPO vastulause menetlus B 3 139 000

[9] TOAK otsus nr 1912-o