Marit Piirisaar ja Mari Ann Simovart: ettevõtjate esitatud dokumentide parandamine ja selgitamine riigihanke menetluses Eesti näitel

European Procurement & Public Private Partnership Law Review ajakirjas avaldati Tartu Ülikooli tsiviilõiguse kaasprofessori Mari Ann Simovarti ja meie juristi Marit Piirisaare kirjutatud artikkel “Correcting Mistakes and Clarifying Ambiguities in Public Procurement Tenders: The Case of Estonia”.

Mariti sõnul on artikli sisu, nagu selle pealkirigi kõneleb, riigihanke menetluses ettevõtjate esitatud dokumentide parandamise ja selgitamise võimalustest pärast nende esitamise tähtpäeva. Artikkel sisaldab näiteid ja analüüsi Eesti kohtute ja riigihangete vaidlustuskomisjoni praktikast ning hõlmab nii protseduurilisi kui ka sisulisi aspekte selgituste küsimisel.

Artikli sündi õigustab hankijatele tuttav väljakutse – millisel juhul võimaldada ettevõtjate tähtaegselt esitatud dokumentide parandamist või selgitamist ja kuidas seda teha nii, et see oleks kooskõlas võrdse kohtlemise, läbipaistvuse ja proportsionaalsuse põhimõtetega. Arvestades, et direktiivid ega riigihangete seadus ei anna selleks konkreetseid juhised, on kohtute ja riigihangete vaidlustuskomisjoni praktika teedrajava tähendusega.

Artiklis leiab käsitlust muuhulgas hankija kohustus kasutada talle antud diskretsiooni ettevõtjatelt selgitusi küsida. Eraldi alapeatükk on hankija võimalusest piirata ettevõtjatelt selgituste küsimist, esitades riigihanke alusdokumentides sõnaselgelt vastavasisuline regulatsioon. Ühtlasi on selles esitatud kohtupraktikal põhinevad näited, millal ei ole lubatud tähtaegselt esitatud dokumente parandada või selgitusi arvesse võtta, sest see oleks esitatud dokumentide sisuline muutmine, aga ka formaalsete vigade parandamise võimalustest ning pakkumuse maksumuse parandamisest.

Artikli valmimise kohta kommenteerib kaasautor Marit Piirisaar järgmiselt: „Idee autor on minu magistritöö juhendaja Mari Ann Simovart, kes tegi ettepaneku arendada magistritööst Eesti kohtute ja vaidlustuskomisjoni praktikat hõlmav teadusartikkel. Algul tundus mulle selle realiseerimine üsna tõsine väljakutse, aga meeldivas koostöös idee autoriga jõudis see teostuseni. Kindlasti on selline ettepanek tudengitele võimalus oma kirjutamisoskust arendada ja magistritöö koostamiseks tehtud pingutustest täiendavat väärtust luua. Samas tuleb tõdeda, et initsiatiiv selliste artiklite kirjutamiseks saab pigem tulla juhendajalt, mistõttu sõltub paljuski sellest, kuidas sellistesse algatustesse ja koostöösse suhtub juhendaja või ülikool. Minu kogemus on üksnes positiivne ja seetõttu loodan, et sellest saavad innustust teisedki magistritöö juhendajad ja magistrandid.“

Täismahus saab artikliga tutvuda SIIN.