Mervet Kägu, Karina-Anette Kiristaja: mõjuinvesteerimine – tee head, kuid lõika sellest ka rahalist kasu

Artikkel avaldati 24. jaanuaril Äripäevas

Mõjuinvesteerimine ei ole pelgalt maailmaparandamine ja puude kallistamine, kirjutavad ESG ja jätkusuutlikkuse valdkonna juht Mervet Kägu ja jurist Karina-Anette Kiristaja.

Idee, et investeeringul võiks olla positiivne ühiskondlik mõju, ei ole uus. Eetiline või väärtuspõhine investeerimine on eksisteerinud sajandeid ning ajalooliselt on selle ajend olnud eelkõige religioon.

Veidi lähemast ajaloost võib tuua näiteid ajast, mil paljud investorid ja ettevõtted lõpetasid teadlikult investeerimise Lõuna-Aafrikasse, aitamaks kaasa apartheidi lõpule. See andis ühtlasi tõuke ÜRO vastutustundliku investeerimise põhimõtete (UN principles for responsible investment) loomiseks.

Mullu septembris annetas rõivafirma Patagonia asutaja Yvon Chouinard oma ettevõttest 98% ühingule Holdfast Collective, mis suunab kogu saadava dividendi kliimamuutustega võitlemiseks. Eestis on sotsiaalsetesse algatustesse investeerimine olnud siiani võimalik eelkõige filantroopiliselt läbi mõjufondide, nagu Heateo Sihtasutus, mis oli esimene strateegiline filantroopia fond Eestis.

Sellega paralleelselt on kasvanud uus investeerimissuund – mõjuinvesteerimine (impact investing), mille eesmärk on positiivse ja mõõdetava sotsiaalse ja keskkonnamõju kõrval tekitada ka rahalist tulu. Eestis on sellega turul silma paistnud näiteks Grünfin ja Limitless Fund. Kuigi Global Impact Investing Network (GIIN) hindab, et ülemaailmselt tehtud mõjuinvesteeringute väärtus ületab praeguseks juba triljoni dollari piiri, on Eesti turul tegemist veel küllaltki tundmatu mõistega.

Loe täismahus artiklit: SIIN