Mida tuleks teada välisriigi töötajatele antavate optsioonide puhul? Maksuõiguslikud tähelepanekud

2022 - 01 - 21
Artikli autor: Tõnu Kolts

Viimasetel aastatel on paljud Eesti ettevõtted laienenud välisriikidesse ning asutanud seal oma tütarühingud või oma tegevuse muul viisil registreerunud. Samuti on Eesti ettevõtted (enim kindlasti startup’id) viimase pooleteise aasta jooksul võtnud tööle suurel hulgal inimesi, kes elavad ja töötavad välisriigis. See on üleilmne trend ning sellist töö tegemist hõlbustavad paljud uued tööjõuvahendamise ettevõtted, mis on alatest pandeemia algusest tekkinud. Teisisõnu teenusepakkujad, kes kohapeal võtavad inimese tööle ja maksavad kõik palgamaksud, kuid inimene teeb tegelikult tööd mõne välisriigi ettevõtte jaoks.

Osalusoptsioonid moodustavad ühe osa töötaja kompensatsioonipaketist, mida ettevõtted soovivad ja tihti annavad ka välisriigi töötajatele. Samas võib see tekitada ettevõttele aga seni teadvustamata riske, kuna välisriigi töötajatele antud osalusoptsioonidele ei kohaldu Eesti maksureeglid (mh maksuvabastuse aluseks olev kolme aastane periood) vaid ikkagi kohalikud. Veelgi enam, pahatihti aetakse segi töötaja teenust osutavast juriidilisest isikust (st, tegemist ei ole töösuhtega, vaid teenuse osutamisega kahe juriidilise isiku vahel) või isikust, kes on palgatud läbi tööjõuvahendamise ettevõtte. Seega tasub enne osalusoptsioonide andmist välisriigi töötajale kindlasti läbi mõelda kaasnevad kohustused ja riskid.

Alljärgnevalt on välja toodud enimlevinud vead ja mõttekohad, millele tasub mõelda:

  • Välisriigi töötajale antud osalusoptsiooni maksuvabastuse eelduseks ei ole asjaolu, et optsiooni andmise ja realiseerimise vahele jääb kolm aastat. See on ikkagi seotud Eesti töötajate maksustamisega, kuigi võib ka mõnes teises riigis olla sarnane reegel (nt Leedus). Samuti ei ole oluline, et optsioonileping saaks notariaalselt või digitaalselt allkirjastatud – ka see on seotud Eesti nõuetega.
  • Reeglina on osalusoptsiooni maksusoodustused seotud töösuhtega mis tähendab, et osalusoptsioonide andmine muuhulgas isikule, kes osutab teenust läbi enda äriühingu, või isikule, kes on välisriigis FIE või ei kvalifitseeru töötajaks, ei saa kohaldada maksusoodustust. Näiteks, kui Eesti ettevõte on palganud töötaja läbi mõne tööjõuvahendamise ettevõtte Lätis või Leedus, siis sellisele isikule ei saa kohaldada Läti ja Leedu osalusoptsioonidega seotud maksuvabastusi. Sama kehtib ka vastupidisel juhul – st kui vastav isik (töötaja) asub Eestis.
  • Juhul, kui optsioon antakse mõne välisriigi juriidilisest isikust teenuseosutajale, siis kindlasti ei saa rääkida töötaja osalusoptsioonist ning teenuse osutaja peab seda üldjuhul käsitlema osana saadavast teenustasust. Tekivad nii käibemaksu- kui tulumaksuküsimused. Sellist lahendust on viimasel ajal omajagu näha ka Eesti siseselt, kuid paljud ei teadvusta sellega kaasnevat käibemaksu arvestamist.
  • Isegi kui optsioonileping näeb ette, et välisriigi töötaja vastutab kõigi maksude eest ning kohustab need ise tasuma, siis tegelikult ei välista see välisriigis Eesti tööandja vastutust. Maksude tasumist ei saa pooled ise reguleerida, ning kui tulenevalt töösuhtest ja osalusoptsioonidest tekib tööandjal kohalikus riigis maksukohustus, siis selle eest vastutab ikkagi tööandja ja mitte kohapealne töötaja. Optsioonide osas võib leping ette näha, et töötaja peab vastavad maksukohustused hüvitama.
  • Samuti on viimasel ajal näha teatud trendi, et optsioonide asemel antakse token’eid. Tulenevalt selle sisust, ei muuda see reeglina siiski maksustamist. Kui token’i sisuks on ikkagi õigus saada osalus või rahaline boonus, siis kohalduvad optsioonidega seotud reeglid ning need on käsitletavad palgana või teenustasuna. Oluline on siinkohal asjaolu, et neid token’eid antakse ikkagi seoses töö- või teenussuhtega ning öelda, et tegemist on muu tuluga, millelt kohustub isik ise tasuma tulumaksu, ei ole just kõige korrektsem.

Lisaks eelnevale esineb ka teisi maksuõiguslikke ja muid (mh regulatiivseid) aspekte, mida peaks enne välisriigi töötajale osalusoptsiooni andmist läbi mõtlema. Osalusoptsioonide andmine välisriigi töötajatele ei ole veel sama lihtne nagu isiku tööle võtmine läbi tööjõuvahendamise ettevõtte.

Enamik suurettevõtteid ja startup’e vaatavad igat riiki eraldi ning seejärel kaaluvad, kas tasub vastavas riigis osalusoptsioone kohalikele töötajatele anda või mitte.

Küsimuste korral ja maksude nõustamise meeskonnaga saab tutvuda lähemalt siin.