Õigus sobivatele ja paranenud töötingimustele, kaitse ebasoodsa kohtlemise eest

Alates 1. augustist on töötajatel õigus taotleda tööandjalt sobivaid töötingimusi. Samuti tagatakse lapsepuhkuselt naasvatele töötajatele paranenud töötingimused. 1. aprillist võimaldatakse töötajatel taotleda tööandjalt töö- ja pereelu ühildamise võimalusi, sealhulgas paindlikke töötingimusi. Eeltoodu võimaldab töötajatel ühildada paremini töö- ja pereelu ning leida vajalik tasakaal.

Sobivate töötingimuste taotlemise raames on töötajatel õigus taotleda muuhulgas näiteks töötamist tähtajalise töölepingu asemel tähtajatu töölepingu alusel või osalise tööaja asemel täistööajaga. Sobivate töötingimuste taotluse saamisel tuleb tööandjal kaaluda, kas esitatud soovid töötingimuste muutmiseks on mõistlikult ühitatavad tööandja ettevõtte huvidega. Kuigi tööandjal ei ole kohustust sobivaid töötingimusi pakkuda, on seaduse eesmärgiks leida võimalusel nii töötajat kui ka tööandjat rahuldav lahendus. Kui tööandja keeldub töötingimuste muutmisest, tuleb keeldumist kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis 14 kalendripäeva jooksul taotluse saamisest ka töötajale põhjendada. Eeltoodu loob tööandjale täiendava kohustuse, mis võib sõltuvalt ettevõtte kollektiivi suurusest osutuda üpriski koormavaks. Seetõttu on tööandja huvide kaitseks sätestatud, et kui töötaja esitab nelja kuu jooksul rohkem kui ühe sobivate töötingimuste taotluse, on tööandjal kohustus vastata ühele taotlustest.

Kehtiva seaduse kohaselt on naisel emapuhkuse lõppemisel õigus kasutada paranenud töötingimusi, millele tal oleks tekkinud õigus äraoleku ajal. Alates augustist näeb seadus sama õiguse ette isikutele, kes naasevad tööle muud liiki lapsepuhkustelt (sh isapuhkuselt, vanemapuhkuselt, lapsepuhkuselt) või pärast hoolduslehe lõppu. Eeltoodu tähendab, et töötajal on näiteks õigus nõuda töötasu tõstmist juhul, kui tal oleks olnud õigus töötasu tõusule tööl olles.

Soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks on töötajatel õigus taotleda tööandjalt töö- ja pereelu ühitamise võimalusi, sealhulgas paindlikke töötingimusi, millele tööandja peab mõistliku aja jooksul reageerima. Töötaja võib taotleda muu hulgas näiteks osalist või paindlikku tööaega või kaugtöö tegemise võimalust. Kui tööandja taotlust ei rahulda või lükkab paindlikud töötingimused edasi, peab tööandja töötajale keeldumist taotluse esitamisest 15 tööpäeva jooksul põhjendama.

Lisaks sätestab uus seaduse sõnastus töötajale kaitse ebasoodsa kohtlemise eest juhuks, kui:

• töötaja toetub enda õigustele (näiteks taotleb sobivaid töötingimusi või nõuab hüvitist ületunnitöö eest);
• juhib tähelepanu nende rikkumisele (näiteks töö- ja puhkeaja nõuete rikkumisele), või
• toetab teist töötajat tema õiguste kaitsel (näiteks usaldusisik juhib tähelepanu, et tööandja ei taga töötajale nõuetekohaseid töötingimusi).

Tööandja ei tohi eelnimetatud põhjustel rakendada töötaja suhtes ebasoodsaid tagajärgi. Ebasoodsa kohtlemise tuvastamiseks võrreldakse töötaja olukorda tema varasema olukorraga ning mitte teiste võrreldavate töötajatega, kusjuures kaitse on tagatud igale töötajale sõltumata kaitstava tunnuse (nt sugu või rahvus) esinemisest. Kaitse ebasoodsa kohtlemise eest väljendub ka keelus lõpetada töötajaga tööleping põhjusel, et töötaja taotles paindlikke või sobivaid töötingimusi või kohustuslike andmete esitamist.