Annika Peetsalu ja Kaidi Reiljan-Sihvart: osanike vahelised vaidlused lõppevad enamasti kompromissiga ka teistes Balti riikides
2025 - 02 - 13
Artikli autor: Annika Peetsalu, Kaidi Reiljan-Sihvart
Artikkel ilmus 30. jaanuar 2025 Äripäeva Finantsuudised portaalis
Osanike vahelised vaidlused lõppevad enamasti kompromissiga ka teistes Balti riikides, järeldub Advokaadibüroo COBALT Balti riikide vaidluste turuülevaatest 2024 aasta kohta.
”2025. aastasse jõudes seisab Balti vaidluste turg silmitsi uute arengutega. Õigusvaidluste maastikku hakkavad kujundama uued Euroopa Liidu direktiivid, tehnoloogilised uuendused ja muutuvad majanduslikud eesmärgid. Alanud aastal ootame vaidluste kasvu andmekaitse, küberkuritegevuse ning keskkonna valdkondades, samuti suuremat tähelepanu äriühingu juhtimise küsimustele ning regulatiivsete nõuete järgimisele,” märkis juhtivpartner Jaanus Mody.
Partner Annika Peetsalu ja valdkonnajuht Kaidi Reiljan-Sihvart toovad esile, et keerulisemates majandusoludes on kõikides Balti riikides teravama tähelepanu all ka ettevõtte juhatus, keda kaastakse vaidlustesse või üritatakse ettevõtte kehvema käekäigu korral vastutusele võtta. Eriti teravalt tõusetub juhatuse vastutus maksejõuetuse olukorras, kui hakatakse välja selgitama, mis maksejõuetuse põhjustas.
Eelmisel aastal tegid nii Eestis kui ka Leedus kõrgema astme kohtud olulisi otsuseid seoses dividendide jaotamisega. Eestis sai selgust küsimus, millistel tingimustel on võimalik dividendi osanike vahel ebaproportsionaalselt jagada (Traat Holding vs Eesti Traat), samal ajal kui Leedus selgitas kõrgem kohus, millistel tingimustel tohib äriühing maksta dividende, kui äriühingul on täitmata kohustusi (Grigaliunas Holdings vs Isa Balt).
Lätis oli teravaimalt õhus aktsionäride isikuandmete kaitse küsimus – nimelt jõustusid 2023 Lätis seaduse muudatused, mis kohustasid börsiettevõtteid avalikustama aktsionäride isikuandmeid. Läti põhiseaduslik kohus on pöördunud antud küsimuses Euroopa Kohtu poole, et saada juhiseid vaidlusaluse direktiivi tõlgendamise osas. Antud vaidluse tulemus peaks mh lahendama küsimuse sellest, kes üldse võiks sellistele andmetele ligipääsu saada.
Osanike ja aktsionäride vahelistes vaidlustes on jätkuva trendina eelistatud lahendada vaidlusi võimalikult privaatselt, et kaitsta tundlikke ärisaladusi, järeldub eelmise aasta praktikast. Seetõttu lepitakse juba osanike vahelises lepingus tihti kokku vaidluste lahendamiseks vahekohtus, mille menetlus ei ole avalik. Ka nähtub kõikide riikide kogemusest, et osanike vahelised vaidlused lõppevad endiselt sageli kompromissiga. Eestis tähendab see reeglina n-ö vaenuliku osaniku väljaostu, mis toob enamasti lahenduse ka kaasuvatele probleemidele.
Üldjoontes järeldub Balti riikide üleselt, et vaidluskohad on igal pool sarnased – olgu need dividendide jaotamise põhimõtted, osanike jt juhtorganite otsuste kehtivus või vastutus äriühingu kehva käekäigu eest.