Riigikogu asub arutama looduskaitsereeglite muudatusi

31.03.2025 esitas Valitsus Riigikogule ka looduskaitseseaduse jt seaduste muutmise eelnõu, mis käsitleb peaasjalikult alade kaitse alla võtmist ja hüvitiste maksmist maaomanikele, kelle maa võetakse kaitse alla või kelle maal looduskaitse reegleid rangemaks muudetakse. Samas on eelnõus väljapakutud muudatusi niivõrd palju, et alljärgnevalt jõuame kirjeldada neist vaid olulisemaid.

Muudatuste kohaselt saaks loodusobjekti kaitse alla võtmiseks üldjuhul ettepaneku esitada vaid Keskkonnaamet (KeA). Üksikisikute võimalused loodusobjekti kaitse alla võtmiseks piirduksid ettepaneku esitamisega KeA-le, kes menetleb ettepanekut haldusmenetluse seaduse üldsätete alusel. Kuna KeA peab ka tänaste reeglite järgi kõik ettepanekud üle vaatama ning neile hinnangu andma, ei tohiks muudatusega kaasneda suurt praktilist erinevust kehtiva olukorraga.

Eelnõuga loodaks ka hüvitus- ja leevendusalade regulatsioon. Tegemist on aladega, mis määratakse planeerimis- ja loamenetlustes, millega lubataks looduskaitseobjekte kahjustavat, ent muul põhjusel vajalikku tegevust (nt kaitseotstarbelised harjutusväljakud, tuulepargid jms). Selliseid alasid oleks ettepaneku järgi võimalik kaitsta juba loa- või planeeringumenetluse ajal, enne kui need lõplikult kindlaks määratakse.

Muudatuste kohaselt ei omandaks riik enam üldjuhul kinnistut, mille sihtotstarbelist kasutust kaitsekord oluliselt piirab, kuid mille puhul oli isikule juba omandamise ajal teada, et see on kavas looduskaitse alla võtta. Samuti täiendataks kohustust kinnistu võõrandamise või asjaõigusega koormamise lepingus kajastada kinnistul lasuvaid looduskaitselisi piiranguid. Võrreldes kehtiva regulatsiooniga, mis nõuab teabe kajastamist, kui kinnistu asub kaitsealal, hoiualal või sisaldab kaitstavat looduse üksikobjekti või püsielupaika, tuleks tulevikus kajastada ka kohalikke loodusobjekte, kaitsealuse liigi elukohti, hüvitus- ning leevendusalasid. Kui isik on teadlikult omandanud looduskaitseliste piirangutega kinnisasja, mille kaitsekord on hiljem läinud rangemaks, ning riik kinnisasja omandab, arvestataks muudatuste kohaselt kinnistu eest tasutavaks hüvitiseks pool maatüki väärtusest.

Suureks muudatuseks veekogude äärde ehitamise osas oleks ehituskeeluvööndite vähendamine ca poole võrra (mere ääres oleks selleks edaspidi üleujutusala + 50 meetrit, siseveekogudel üleujutusala + 25 meerit). Lisaks võiks väljaspool kaitseala, hoiuala või püsielupaika KOV ilma Keskkonnaameti sekkumiseta otsustada linnas, alevis või alevikus ranna või kalda ehituskeeluvööndi vähendamise üle.