Rohepöördega venitamine läheb kalliks maksma

On selge, et kliimamuutustega võitlemiseks ja nende negatiivsete mõjude ohjamiseks on vaja läbi viia ulatuslik rohepööre, mis nõuab põhjalikke ümberkorraldusi ühiskonnakorralduses ja majanduses nii riigi kui ka ettevõtjate poolt. Ka ÜRO poolt 8. septembril avaldatud oluline kliimaraport hoiatab, et ajaaken kliimaeesmärkide saavutamiseks on kiiresti sulgumas ja praeguse tempoga vajalikke eesmärke piisavalt vara ei saavutata.

Euroopa Liidu tasandil on viimastel aastatel vastu võetud arvukalt rohevaldkonna regulatsioone ja standardeid, mille rakendamine tundub paljudele koormav ning kulukas. Siiski näitavad Euroopa Keskpanga poolt (EKP) 6. septembril avaldatud kogu majandust hõlmava kliima stressitesti tulemused, et euroala ettevõtete, majapidamiste ja pankade jaoks on parim viis nullheitega majanduse saavutamiseks kiirendada rohepöörde tempot.

Kokkuvõtlikult näitab raport, et kuigi rohepöörde läbiviimiseks vajalike muudatuste rakendamisega viivitamine võib täna tunduda lihtsam ja odavam, tähendab see, et maksame homme kõrgemat hinda. Mida varem ja kiiremini me vajalikud muudatused rakendame, seda väiksemad on pikemas perspektiivis kulud ja riskid.

Kolm üleminekustsenaariumi

Viidatud EKP stressitesti raportis analüüsitakse ettevõtete, kodumajapidamiste ja pankade vastupanuvõimet kolmele üleminekustsenaariumile, mis erinevad ajaliselt ja ambitsioonikuse poolest:

• “kiirendatud üleminek”, mis toob kaasa keskkonnahoidliku poliitika ja investeeringud, mille tulemuseks on heitkoguste vähendamine 2030. aastaks kooskõlas Pariisi kokkuleppe eesmärkidega;
• “hiline üleminek”, mis jätkab praegusel teel, kuid ei kiirenda üleminekut enne 2026. aastat (ja on siiski piisavalt intensiivne, et saavutada 2030. aastaks Pariisi kokkuleppega kooskõlas olev heitkoguste vähendamine);
• “hilinenud üleminek”, mis algab samuti alles 2026. aastal, kuid ei ole piisavalt ambitsioonikas, et saavutada Pariisi kokkuleppe eesmärgid 2030. aastaks.

Kiirendatud üleminekustsenaariumi puhul saaksid ettevõtted kasu taastuvenergia tootmisvõimsuse kiirest kasvust ja väiksematest investeerimiskuludest. Hilinenud ülemineku stsenaariumis on kasvuhoonegaaside heitkoguste hulga vähenemine vähem ambitsioonikas, mis tähendab suuremat temperatuuri tõusu ja sellest tulenevaid negatiivseid tagajärgi elukeskkonnale. Hilinenud üleminek võib viia kõrgete energiahindadeni, mis sarnanevad nendega, mida kogeti Venemaa sissetungi alguses Ukrainasse. Sellised energiahinnašokid tooksid kaasa energiamahukate ettevõtete kasumlikkuse olulise halvenemise. Samal ajal suurendaksid hilinenud ülemineku puhul lühema aja jooksul üleminekuks vajalikud investeeringud märkimisväärselt nende võlakoormust. Need kaks elementi koos suurendaksid omakorda ettevõtete rahalist haavatavust ja seega ka nende krediidiriski.

Erinevate üleminekustsenaariumide võrdlemisel näitavad EKP raporti tulemused, et viivitamatu ja otsustav tegutsemine tooks euroala majandusele ja finantssüsteemile märkimisväärset kasu, mitte ainult nullilähedase netoheite saavutamise (ja seega kliimamuutuste füüsilise mõju piiramise), vaid ka finantsriski piiramise kaudu. Kuigi kiirem üleminek toob esialgu kaasa suuremad investeeringud ja kõrgemad energiakulud, vähenevad finantsriskid keskpikas perspektiivis märkimisväärselt. Nii kasumit kui ka ostujõudu mõjutab see vähem negatiivselt, kuna taastuvenergiasse tehtavad investeeringud tasuvad end varem ära ja vähendavad lõpuks energiakulusid.

Märkimisväärne mõju finantssüsteemile

Kliimamuutustest tulenevad riskid kanduvad üle ka finantssüsteemile. Näiteks on märkimisväärne osa pankade ettevõtete laenuportfellidest suunatud energiamahukatele sektoritele, mis muudab nad üleminekuriskile haavatavaks. Selle tulemusena võivad mõned ettevõtted olla võimetud oma laene pankadele tagasi maksma. Kui ettevõtted on ohus, siis on ohus ka pangad, kes neile laenu annavad.

Muuhulgas on tähelepanu juhitud ka sellele, et on väga tõenäoline, et praegu on kliima- ja keskkonnariskid pankade poolt liiga tagasihoidlikult hinnastatud või ei ole neile üldse tähelepanu pööratud. EKP on ka varasemalt rõhutanud, et enamik Euroopa pangandusjärelevalve all olevaid panku ei võta oma krediidihinnangutes piisavalt arvesse kliimaga seotud riske. Samas näitavad mitmesugused järelevalvealased algatused, et pangad teevad kliima- ja keskkonnariskide maandamisel edusamme, kuigi trend ei ole ühtlane ja mahajääjaid on kõikides valdkondades.

Seejuures on pankade huvides toetada rohelist üleminekut ning kliima- ja keskkonnariske adekvaatselt hinnastada ka enda krediidiriski maandamiseks. EKP raporti järgi on pankade krediidirisk kõige suurem, kui rohelist üleminekut tuleb kiirustada hilisemas etapis ja investeeringuid on vaja kiiresti ja suuremate kuludega. Kui rohepöörde rakendamiseks vajalike muudatustega viivitatakse vaid mõned aastad, võivad pankade krediidirisk suureneda 2030. aastaks üle 100% võrreldes 2022. aastaga.

Sarnaselt viitavad raporti tulemused, et üleminekuriskid ohustavad ka teisi finantsturu osalisi nagu investeerimis- ja pensionifondid ning nendesse investeerinud isikuid. Kõigi kolme üleminekustsenaariumi puhul jääb investeerimisfondide absoluutne rahaline kahju vahemikku 10-18 miljardit eurot, samas kui kindlustusseltside hinnanguline rahaline kahju ulatub 6-16 miljardi euroni. Pensionifondide rahaline kahju on hinnanguliselt 1 kuni 2 miljardit eurot iga stsenaariumi puhul. Seejuures realiseeruvad suuremad rahalised kaotused tõenäolisemalt hilise üleminekustsenaariumi puhul.

Seega toob nullheitega majandusele ülemineku edasilükkamine ja üldse mitte tegutsemine pikas perspektiivis kaasa veelgi suuremad kulud ja riskid. Kuigi regulatsioonid tunduvad koormavad ja muudatusi nõutakse kiiresti, näitavad viidatud EKP raporti tulemused, et tegelikult on pikas perspektiivis majandusosalistele odavam ja vähem riskantsem käivitada muudatused nullheitega majanduse saavutamiseks juba praegu.