Siduv eelotsus aitab maandada tehingutega seotud maksuriske

2014 - 12 - 15
Artikli autor: Karli Kütt

Maksuseaduste vähene ja ebaühtlane rakenduspraktika toob tihtipeale kaasa olukorra, mil maksunõustajad, rääkimata raamatupidajatest või keskmistest maksumaksjatest, ei oska üheselt määrata kavandatavate tehingute või toimingutega kaasnevat maksukohustust.

Eluliste asjaolude keerukus ja maksuseaduste liigne lakoonilisus on sageli põhjuseks, miks seaduste ühetaoliseks kohaldamiseks on vajalikud maksuhalduri juhised. Maksuõiguslikult siduvat juhist saab maksuhaldurilt taotleda siduva eelotsusega.

Eelotsus ja selle kasutamisvõimalused

Maksukorralduse seadus tunneb nüüd juba 7 aastat siduva eelotsuse instituuti, millega Maksu- ja Tolliamet annab maksukohustuslase taotlusele siduva hinnangu tulevikus sooritatava toimingu või toimingute kogumi (tehingu) maksustamise kohta. Selline seisukoht on maksuhaldurile siduv isegi juhul, kui normide õiguslik tõlgendamine muutub kas või järgmisel päeval. Maksumaksjate jaoks aitab siduv eelotsus välistada üksiku toimingu või toimingute kogumiga kaasnevat võimalikku maksuriski.

Maksuhalduri siduvat eelotsust ei saa aga küsida kõikide Eestis kehtivate maksude kohta. Maksu- ja Tolliamet lahendab üksnes riiklike maksude kohta käivaid taotlusi ning kohalike maksude kohta maksuhalduri siduvat seisukohta taotleda ei saa. Maksu- ja Tolliamet väljastab eelotsuse tulevikus sooritatava toimingu või toimingute kogumi kohta ning tegemist peab olema reaalselt planeeritava majandustehinguga. Teoreetiliste ja hüpoteetiliste küsimustega taotlused tagastatakse ning nendele saab maksuhaldur vastata üksnes üldise teabe andmise protseduuri raames.

Eelotsuse siduvus

Eelotsuse suurimaid plusse on selle siduvus. Õiguslikult on maksuhalduri eelotsus siduv üksnes maksuhaldurile endale ning maksumaksja ei pea maksuhalduri eelotsusest lähtuma. Kui eelotsuse taotlenud maksumaksja ei nõustu selles esitatud seisukohtadega, võib maksumaksja lähtuda sellisest tõlgendusest, mida tema õigeks peab. Juhul kui maksuhaldur seda ei aktsepteeri, leitakse lõplik õiguspärane lahendus võimaliku maksumenetluse ja sellele järgneva kohtumenetluse tulemusena.

Maksuhalduri siduvale eelotsusele saab tugineda üksnes taotluse teinud isik ning tugineda saab üksnes sellisele maksuhalduri hinnangule, mis ei ole ilmselgelt õigusvastane. Juhul kui maksumaksja on seisukoha saamisel teadlik selle õigusvastasusest, ei ole tal ka õigust otsusele tugineda. Praktilisest küljest on seega oluline, et taotluse esitaksid ühiselt kõik isikud, keda kavandatav tehing puudutab. Vastasel juhul võib tekkida olukord, kus ühe ja sama tehingu tegemisel maksustatakse osapooli erinevalt.

Selleks et eelotsus oleks maksuhaldurile siduv, peab teostatav toiming või tehing vastama eelotsuses kirjeldatule kõigis maksustamise seisukohast olulistes asjaoludes ning olema sooritatud eelotsuses märgitud aja jooksul. Toimingu tegemise tähtaja määrab küll maksuhaldur, kuid ettepaneku selleks saab teha maksumaksja.

Eelotsuse siduvuse seisukohalt omab tähendust veel ka asjaolu, et õigusnormid, mille kohta maksuhaldur seisukoha võttis, oleksid tehingu tegemise hetkel olulises osas jõus. Olukorras, mil seadust on pärast eelotsuse andmist, kuid enne tehingu tegemist, oluliselt muudetud, tuleks kindluse huvides küsida maksuhaldurilt eelotsuse kehtivuse kohta täiendav kinnitus.

Eelotsuse taotlemine

Siduva eelotsuse taotlemiseks tuleb Maksu- ja Tolliametile esitada kirjalik taotlus, mis sisaldab kavandatava toimingu ammendavat kirjeldust, toimingu maksustamise seisukohast oluliste asjaolude analüüsi ning taotleja enda hinnangut toimingu maksustamise õiguslikest alustest. Taotluses peavad olema märgitud taotleja andmed ning see ei tohi olla anonüümne. Samuti tuleb taotluses üles loetleda kõik olemasolevad või kavandatava toimingu sooritamise seisukohast tähendust omavad dokumendid. Dokumente kaasa lisama ei pea, kuid maksuhaldur võib olemasolevaid dokumente taotluse lahendamise käigus küsida.

Kuivõrd maksuhaldur ei saa lahendada ebapiisava teabega taotlust, on mõistlik kirjeldada kõiki toiminguga seotud aspekte üksikasjalikult. Asjaolude üksikasjalik kirjeldamine on oluline ka selleks, et maksuhaldur saaks eristada reaalselt planeeritava tehingu oletuslikust. Maksuhalduril peab taotlusest tekkima põhjendatud kindlus, et maksumaksjal on soov ja võimalused kirjeldatud tehingu tegemiseks. Näiteks võib maksuhaldur põhjendatult keelduda sellise eelotsuse andmisest, mis käsitleb kinnisvara võõrandamise maksustamist olukorras, mil taotlejal puudub kinnisvara sootuks. Taotleja kavatsuse ja võimaluste puudumist ehk taotluse hüpoteetilisust peab maksuhaldur aga põhjendama.

Enne siduva eelotsuse taotluse koostamist tasub heita pilk ka Maksu- ja Tolliameti kodulehele, kus maksuhaldur avalikustab kõik üldist tähtsust omavate toimingute ja taotlustes korduvalt kirjeldatud toimingute maksustamist puudutavate eelotsuste kokkuvõtted. Muu hulgas on mitmed eelotsusetaotlused olnud näiteks ajendiks mitmete maksuseaduste muudatustele.
Eelotsuse andmisest keeldumine
Lisaks eelnimetatule on maksuhalduril õigus eelotsuse andmisest keelduda ka juhul, kui toimingu maksuõiguslikud tagajärjed on selged ning ei ole kahtlust tehingu maksustamist reguleerivate normide tõlgendamises, toimingu eesmärk on maksudest kõrvalehoidumine (MKS § 84 kohaldamisala) või juhul, kui eelotsust küsitakse siirdehindade kohta.

Maksuhalduri seisukohta saab niisiis küsida üksnes sedavõrd keerulistele maksustamissituatsioonidele, mis vajavad tavapärasest põhjalikumat analüüsi ning vastava valdkonna üksikasjalikku tundmist. Maksuhaldur saab eelotsuse andmisest keelduda üksnes juhul, kui vastus esitatud küsimusele on keskmisele maksumaksjale niigi üheselt selge. Seega ei tarvitse iga kavandatava tehingu maksustamise kohta maksuhalduri siduvat kinnitust saada.

Siduvate eelotsuste tegelik kasulikkus seisneb aga just maksuhalduri seisukoha siduvuses ning tehingutega seotud maksuriskide maandamises. Taotluses on seetõttu otstarbekas kirjeldada kõiki asjaolusid põhjalikult ja tõeselt. Ebaõigete andmete esitamise tulemusel koostatud eelotsused saab maksuhaldur kehtetuks tunnistada, eriti aga olukorras, kus ebaõigete andmete esitamise peamine eesmärk oli suunatud maksumaksjale soodsa eelotsuse saamisele.

Kokkuvõte

Siduva eelotsuse taotlemisel tuleb arvestada küllaltki kõrge riigilõivuga (1180 eurot juriidilistele isikutele ja 300 eurot füüsilistele isikutele). Riigilõiv tasutakse aga vastavalt taotluste arvule, mitte taotlejate arvule, mistõttu võib tegelik kulu olla oluliselt väiksem. Samuti tuleb eelotsuse taotlemisel arvestada keskmiselt 60-päevase tähtajaga, mida maksuhaldur võib vajadusel veel 30 päeva võrra pikendada.

Alternatiivselt saab maksuhalduri seisukohta küsida üldises korras selgitustaotlusena. Selline teabe küsimine on tasuta ja ei võta üldjuhul rohkem aega kui 30 päeva, kuid antav seisukoht ei ole maksuhaldurile seadusest tulenevalt otsesõnu siduv. Siduva eelotsuse vaieldamatu eelis ongi aga just selle siduvus – siduv eelotsus jääb jõusse isegi siis, kui kohtupraktika peaks vahepeal toimingute maksustamises oluliselt muutuma.