Täiendavad töölepingu kohustuslikud tingimused

Töölepingute koostamisel on tööandjal oluline silmas pidada töölepingu seaduse paragrahvist 5 tingitud loetelu andmetest, mida töölepingud peavad sisaldama. Direktiivi 2019/1152 ülevõtmisega täieneb kohustuslike andmete loetelu ning suureneb tööandja selgitamiskoormus.

Lisaks varasemale töötingimuste loetelule peab tööandja teavitama töötajaid alates 1. augustist kirjalikult järgmistest tingimustest:

• makse ja makseid saavatest asutustest ja nende maksmisega kaasnevast kaitsest;
• tööandja pakutavatest koolitustest ja muudest hüvedest, kui nendes on kokku lepitud;
• lisaks põhipuhkusele muust tööandja hüvitatavast puhkusest, sealhulgas näiteks hooldus- ja õppepuhkusest;
• töölepingu ülesütlemise kirjalikku taasesitamist võimaldavast vormist ja põhjendamiskohustusest (tööandja peab ülesütlemist alati põhjendama, töötaja üksnes erakorralist ülesütlemist);
• ületundide tegemise ja hüvitamise korrast;
• katseaja kestusest;
• renditöö korral kasutajaettevõtja nimest;
• summeeritud tööaja korral tööajakava muutmise tingimustest.

Kui töötajale ei ole eelnimetatud andmeid enne tööle asumist esitatud, võib ta neid tööandjalt igal ajal nõuda. Vastava nõude saamisel on tööandjal kohustus esitada andmed kahe nädala jooksul.

Kui kehtiva seaduse alusel peab tööandja esitama töötajale andmete muudatused ühe kuu jooksul muudatuste tegemisest, siis alates 1.augustist tuleb esitada muudatused hiljemalt muudatuste jõustumise päeval.

Tööandja ei pea kohustuslikest andmetest töötajat kirjalikult teavitama, kui töötajaga kokkulepitud ja tegelikult töötatud tööaeg ei ületa keskmiselt kolme tundi nädalas nelja järjestikuse nädala jooksul. Siiski tuleb jätkuvalt vähemalt kahe nädala pikkuse töölepingu puhul sõlmida kirjalik tööleping, kus fikseeritakse poolte vahel kokku lepitud olulised tingimused, sealhulgas töökoormus ja töötasu. Kui töölepingu kestus ei ületa kahte nädalat, siis kirjalikku töölepingut sõlmima ei pea.